Kaks ühes – ETV ainult koos ETV2-ga

Täna tuli pressiteade, et Viasat ja Eesti Rahvusringhääling on jõudnud kokkuleppele ETV2 edastamise osas sat-TV vahendusel. Alates tänasest (täpsustatud, esialgses pressiteates oli 1. veebruar kuupäevaks, hetkel 14. kanal nimekirjas) lisandub Viasati pakettidesse telekanal ETV2. Pressiteates on mõlemad osapooled väga sõbralikud, üks kiidab teist hea ja kaugele vaatava investeeringu ja teine esimest hea kanali eest, mis laseb varasemat käteväänamist arvesse võttes eeldada, kes kummale järgi andis.

Nimelt ähvardas ERR veel sügisel Viasati ilma ETV kanalitta jätta, sest viimane ei edasta nende teist, ETV2 kanalit. Viasat pareeris omakorda suure investeeringuvajadusega ning lükkas palli ERR-i kapsaaeda – too ei tahvat midagi maksta. Võib vaid arvata, millised olid läbirääkimised ja kas meedia kaudu esitatud bluffist neis ka kummalgi kasu oli, sest ETV kanalita Viasat ju jääda siiski ei saanud ning leping oleks lõppenud juba selle aastaga. 2008. aastal tehtud uuringu andmetel on Viasatil 9% turuosa Eestis, aga vaadates analoogtelevisiooni lõpu lähenemise ettevalmistusi, investeeringuid ja reklaamikampaaniaid, ei imestaks, kui see on neil tänaseks juba kasvanud.

Ametlik pressiteade oli järgmine:
“Täna, 7. detsembril sõlmisid Viasat ja Eesti Rahvusringhääling (ERR) kokkuleppe, mille kohaselt lisandub täna Viasati pakettidesse üle-eestiline telekanal ETV2.

ETV2 lisandumist pakettidesse on oodatud pikka aega. „Kuna uue kanali lisamine satelliidile on kulukas, sõltus meie otsus sellest, kui hästi vaatajad kanali vastu võtavad ja millised on kanali pikemaajalised plaanid,“ ütles Viasat Eesti turundusjuht Pavel Maskaljun ning lisas, et ETV2 on tänaseks ennast tõestanud hea ja kvaliteetse kanalina. “Usume, et kanali lisamine rõõmustab paljusid Viasati praeguseid ja tulevasi kliente,“ rääkis ta. Samuti näevad kõik Viasati kliendid ka edaspidi ERR põhikanali ETV programmi.

Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa leiab, et Viasat on teinud väga mõistliku ja perspektiivitundega otsuse. „Ma tõesti kiidan Viasati inimesi, kes tänastest rasketest majandusoludest hoolimata tegid kuluka otsuse ja lisasid ETV2 oma põhipaketti. Julgen ka arvata, et televaatajad võtavad selle otsuse vastu suure rahuloluga,“ ütles Allikmaa ning lisas, et Rahvusringhääling teeb omalt poolt kõik selleks, et koos majandusolude paranemisega areneks ka ETV2 programm.

ERR avas ETV2 testkanali 2008. aasta Pekingi olümpiamängude eel. Täisprogrammiga alustati 2009. aasta alguses. ETV sõsarkanali ETV2-e programmi põhirõhk on laste- ja noortesaadetel, venekeelsetel saadetel ning varasematel aastatel valminud kvaliteetsaadete kordustel.

Leping ETV2 programmi edastamiseks on sõlmitud kolme aasta peale ning kanal lisatakse kõikidesse Viasati pakettidesse. Uus kanal on hõlpsasti leitav – Viasati digi-TV klientidel tuleb selleks teha oma teleritele automaathäälestus.

Lisaks eestikeelsetele kanalitele ETV, Kanal2, TV3, TV6, Kanal 11 ja Viasat Sport Baltic on digi-tv operaatori paketis eestikeelsete subtiitritega varustatud mitmeid mängu- ja dokumentaalfilmikanaleid.

Viasat kuulub Euroopa suuruselt teise geograafilise leviulatusega meelelahutusmeedia gruppi Modern Times Group (MTG). Viasat Broadcasting on suurim tasuta telekanalite ja tasulise satelliit-digitelevisiooni operaator Skandinaavias ja Baltimaades. Lisaks tegutseb Viasat Tsehhis, Ungaris, Venemaal, Sloveenias ja Balkanimaades. Viasati kanaleid edastatakse kokku 100 miljonile vaatajale 24 riigis. MTG on enamusosanik Venemaa suurimas iseseisvas televõrgus (CTC Media –NASDAQ: CTCM) ja juhtiv kommertsraadiote operaator Põhja- ja Baltimaades. ModernTimes Group MTG AB A ja B aktsiad on noteeritud OMX Nordic Exchange Large Cap nimekirjas (MTGA´ ja MTGB´).”

Nokia tegi ära!

Uusi telefone kiputakse kiruma, et niipalju lisafunktsioone külge poogitud, kas sellega helistada enam saabki! Olgu muuga kuidas on, aga ühe lisafunktsiooni üle, mis muutub üha paremaks, olen ma küll väga õnnelik – kaardid ja GPS.

Tõsi, mulle on poisikesest peale meeldinud kaardid ja mida täpsemad, seda parem. Nii lahe on ju kaardi järgi ringi liikuda, olgu siis metsas või võõras linnas ning avastada, et näe, jõudsingi siia, kuhu tahtsin. Ja GPS lisab kaartidele veelgi mugavust juurde. Autoga GPS-i järgi sõites avastad tuttavaski kohas kiiremaid marsruute, võõral maal on aga tegu asendamatu abimehega.

GPS ja korralik kaart telefonis on vähemalt teoorias ideaalne kombinatsioon, sest telefon on sul alati kaasas. Eraldiseisvad GPS seadmed on küll siiani paremad ja ka korralikku maanteeatlast autos ei asenda teatud juhtudel mitte miski, ent on sul siis üks või teine alati kaasas (või olnud raha GPS-i otsmiseks). Aga GPS-navigeerimist vaja minna ka siis, kui seda kõige vähem ootad. Möödunud sügisest meenub näiteks, et silmasin õhtupimedas kusagil Türi-Rapla vahel järku metskitse tee servas lebamas. Pidasin auto kinni ja uurisin lähemalt – kits elus, aga saanud autolt nii tugeva löögi, et kabuhirmust hoolimata ei suutnud enam jalgugi alla võtta. Helistasin siis keskkonnainspektsiooni, et tulgu jahimees ja tehku halastuslask. Aga kus kits on? Pime, koht võõras… GPS koordinaadid, mis telefonist sain, kulusid väga ära.
Sestap olingi rõõmsalt üllatunud, kui üle paari kuu oma Nokia telefoni tarkvara uuendama asudes midagi kaardiprogrammi uuendustest räägiti. Ja tõsi see on, miskine Ovi Maps tuli uuendusega prauh telefoni (Ovi on Nokia internetiteenuste kaubamärk, ovi – soome k. uks). Juba esimesest pilgust uuele kaardiprogrammile võis aru saada, et lõpuks tuli ära! Lõpuks on ka telefonivariant korralik – seda nii funktsioonide kui Eesti kaardi detailsuse koha pealt. Kui eelmine versioon, Nokia Maps jättis soovida nii funktsioonide kui vaid suuri teid kujutava Eesti kaardi poolest, siis nüüd enam ei elagi ma põllul, olen isegi kaardile jõudnud!

Kaardivaade on põhjalikult ümber tehtud, lisandunud funktsioone (nagu oma praeguse asukoha juurde tagasiliikumise nupp kaardil vs „minu asukoht“ menüüsügavusest), ka lõpuks ometi „autoarmatuuri vaade“. Nokia Maps oli täiesti autojuhi vaenulik – liikumiskiirust oli ainult võimalik vaadata koos juhistega kaardirežiimis (tillukirjas ekraani allservas). Aga autospidomeetrid ju valetavad kuni 10 km/h. Nüüd on eraldi statistikalehekülg ka Nokia telefoni jõudnud – kiirus, kõrgus, tempo ja koordinaadid suurelt olemas.

Päris probleemideta uuendus siiski ei möödunud – vanad kaardiandmed põhjustasid telefonile ületamatu konflikti, mis lahenes alles siis, kui PC programmiga (Map Loader) kõik vanad kaardid ära kustutada ja uued asemele tõmmata.

Nokiast veel niipalju, et novembris avas firma oma seni ainukese esinduspoe Eestis. Kus? Võite ise arvata. Vihjeks niipalju, et milliselt viimasel ajal avatud uuest kaubanduskeskusest võiks eeldada piisavalt professionaalset turunduskampaaniat, et luua kõikide suurte kaubamärkide esindajatele tunne, et seal peavad nad ikka kohal olema…

“Oleme võtnud enda eesmärgiks olla rahva keskel ka füüsilises mõttes – uues Nokia Kontserdimaja kõrval asuvas esinduspoes saavad inimesed kõiki Nokia uudistooteid oma käes hoida, kohapeal katsetada ja asjatundjatelt nõu küsida” selgitas esinduse avamise tagamaid Nokia Eesti juhatuse liige Jüri Teemant.

Kaameratega kütusehindade vastu

Laupäeva möödasaatmiseks on erinevaid viise. Võib magada, sügada koera kõrva tagant, olla niisama mõttetu ja puhata või… avastada ennast elektriposti otsas kõlkumast. Pärast teist tundi novembrikuu värskendavates tuuleiilides pidin isegi imestama, et kuidas ma ometi siia sattusin

Vanarahvas ütleks, et kui liiga palju lobised, siis omad vitsad peksavad. Minu puhul sai “saatuslikuks” rida IP-kaamerate teemalisi artikleid ja oma sügav huvi toredate tehnikasaavutuste vastu. Ja nii juhtuski, et kui sõber küsis esmalt lihtsalt konsultatsiooni, kuidas ta saaks oma suvekodu ehitusel kaameratega silma peal hoida, siis lõpuks arenes pelgalt konsultatsioonist välja täiemahuline tööprojekt. Ei, mitte valesti mõista, tegelikult mulle kõik väga meeldis. Vahel on väga kasulik ka praktilisi kogemusi värskendada, muidu on oht pelgalt teoreetikuks ja eluvõõraks jääda. Postiotsas kõlkudes pani lihtsalt situatsioon muigama ja mõtlesin seda siingi teistega jagada.

Kuidas siis kaameratega kütusehindade vastu sõditakse? Värk lihtne. Kujutage ette, et hakkate ehitama või renoveerima suvekodu. Enamgi veel, mitte ei ehita ise, vaid lasete ehitada. Aga et suvekodu ja “päriskodu” vahele peab jääma erinevate segavate faktorite koosmõju välistamiseks jääma vähemalt 50 km (mõnede arvates rohkemgi), siis iga õhtu (või iga nädal) ise kohalesõitmine oleks märkimisväärne kütuse- ja ajakulu. Lahenduseks on paigaldada IP-kaamerad, millega saab rahulikult kodust või kontorist palgatud ehitusmeestel silma peal hoida. NB! Ehitajaid tasub oma ideest teavitada enne lepingu sõlmimist

Kõnealune projekt sai väga korralik. Kuna õnneks igat krooni lugema ei pidanud, siis võis kasutada professionaalset tehnikat. Ja ega vähemaga hakkama polekski saanud, sest olud olid rasked. Vaja salvestada ehitusfirmaga võimalike vaidluste tarbeks kogu ehitusprotsess (4-5 kuud, enamus sellest pimedal ajal), võimaldada üle Interneti jälgimist ja kõik seadmed peavad vastu pidama välioludes. Ja mitte ainult ilmastikule vaid ka võimalike pikanäpumeeste mõistes. Sest kes garanteerib, et varas huvitub põrandalaudadest, kui samas kõrval on mitmete tuhandete eest IT tehnikat?

Nii saigi paigaldatud AXIS 221 kaamera välikorpuses elektriposti otsa, selle kohale liikumisanduriga varustatud lisaprožektor. Teine, veelgi parem kaamera, mida saab kaugjuhtimisega liigutada, AXIS 215PTZ-E niipalju kõrvale, et pakkuda teist vaatenurka. Samas näevad ja valvad kaamerad üksteist. Kinnituspoltidelt on kandid maha käiatud, kogu süsteem saab toite PoE tehnoloogiaga üle võrgukaablite, keskus omakorda UPS-iga varustatud. Internetiühendus tuleb Elioni WiMAX lahendusega 20 meetrise masti otsast. Kõik juhtmed saavad kokku ühes kindlalt suletavas, aga täiesti kütteta kõrvalhoone seina külge polditud seadmekapis. Seal omakorda väga võimalusterohke Frit!box 7270 ruuter ja Synology DS209+II server, mis oskab kaamerate pilti salvestada ja üle võrgu nähtavaks teha. Infapunakahur ja üht-teist nipet-näpet veel mujalgi. Projekti maksumuseks kujunes küll päris kopsakas ~50 000 krooni (millest enamuse moodustas kaamerate hind), aga arvestades, et nii server, ruuter kui kogu võrgulahendus läheb seal kohapeal hiljemgi aktiivselt ja teisteski funktsioonides kasutusse, polegi ehk summa nii suur. Südamerahu, võimalus pidevalt ehitusel silma peal hoida ja kokkuhoitud kütuseliitrid pealekauba.

Tallinn Mobile 3G tõmbab endale ise vee peale

Varem Bravocomi kaubamärgi all tuntud firma muutis turundusnime ja pakub sideteenuseid nüüdset Tallinn Mobile 3G nime all. Kuna nimemuutus märgib ka põhiteenuste valmimist ja aktiivse müügitegevuse algust, on paslik vaadata, mida siis pakutakse. Mulle isiklikult on tulemust uurida seda võrra huvitavam, et just Bravocom oli see firma, kellega koos pidi tänaseks kadunud Kalev Meedia (kus töötasin ka mina Arvutikasutaja toimetajana) turu vallutama. Kalev Meedia pidi pakkuma sisu, Bravocom selle tarbijale jõudmiseks tehnilised vahendid. Kahjuks või õnneks jäi see projekt (ning kaubamärk Kalev Mobile) tulemata.

Küll aga on meil nüüd olemas neljas 3.5G HSDP tehnoloogial põhinev andmesidevõrk. Firma hinnakirjast leiab veel viited WiMAXi lahendustele ja ADSL2+ tehnoloogial tuginevatele sideteenustele. Eri sidelahendusi ja teenuspakette on firma kodulehel toodud küll lausa kümneid, aga… valida pole siit küll mitte kui midagi. Erakliendile mahupiiranguga paketid hinnaga 400 kuni 1000 krooni kuus, kusjuures ka selle 1000 kroonise kuumakse eest saab vaid 2 Mbit/s allalaadimiskiirust ja 1 Mbit/s üleslaadimiskiirust? Aga kuidas mõista mahupiiranguteta pakette, millest parim pakub 1 Mbit/s ja 256 kbit/s üleslaadimist 503 krooni eesti kuus? Erakliendina pole mul siit midagi valida. Seda enam, et kiire statistika oma ruuterist selgitas, et minu keskmine kuu allalaadimise maht on 15-20GB. Ja ma ei sikuta filme ega mingeid suuri faile. Sirvin veebi, saadan meile, räägin Ventrilo või Skype vahendusel sõpradega, vahel vaatan youtube videosid.

Heakene küll, ju on tegu 3,5G lahendusega. Aga halloo, klientidel on peagi täiesti ükskõik, millise tehnilise lahendusega talle internet koju tuleb. Tema valib vaid kiiruse, saadavuse ja hinnaarvestuse alusel. Ja Tallinnas ning teistes suurlinnades on kaablivõrgul põhinevaid alternatiive jalaga segada.

Hinnakirja koostamisel võetakse tavaliselt aluseks kaks tegurit – teenuse omahind üheltpoolt ja teisalt turuolukord. Uuel tulijal peab olema midagi, mida teistel pole. Soovitatavalt tehnoloogiline eelis, sest nii saab küsida suuremaid teenustasusid. Kui seda pole, peaks lööma hinna või teenindusega. Aga mida teeb Tallinn Mobile 3G? Uurides ka ärikliendi hinnakirju ma lihtsalt ei mõista. Miks peaks keegi neid valima? Ajal, kui turuliidrid võistlevad ja kaklevad linnades 100 Mbit/s kiirustega ja kuni 10 Mbit/s on muutumas standardiks alla 500 kroonise kuumaksega, siis tuleb turule uus tegija üleeilsete kiiruste ja ratsa-rikkaks unistuste ajast pärineva hinnapoliitikaga?

Tallinn Mobile 3G firma ProGroup Holding OÜ omanikeringi kuuluvad Marcel Vichmann, Oliver Kruuda, Peep Põldsamm, Jaanus Kikas. Äripäeva andmetel peitub suurim osanik – ligi veerand firmast – peitub Danske Banki kliendikonto taga. Poisid, ma saan aru, et investeering oli suur ja plaanid ilusad, aga nii edasi minnes jääta üldse rahast ilma. Ülemiste järv kummitab päris lähedalt, praegu näikse küll, et selle vanake on kogu projektile vett peale laskmas.

Ametlik pressiteade oli järgmine:
Bravocomi kaubamärki omav ProGroup Holding OÜ on otsustanud muuta kaubamärki ning koondas kogu tegevuse uue kaubamärgi „Tallinn Mobile 3G“ alla.

Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte teinud läbi palju muudatusi – Bravocomi ja Zorro kaubamärgi alt mobiiliteenuseid pakkuvast firmast on saanud tänaseks sideoperaator, mis pakub kompleksseid täisteenuslahendusi interneti, andmeside, lauatelefoni ning mobiilside valdkonnas. Oleme ajaga kaasas käinud, teinud mahukaid investeeringuid nii mobiilside tehnoloogiasse kui ka laiendanud internetiteenuste pakkumise võimalusi. Üheks viimaseks saavutuseks on täiesti uue, 3,5G tehnoloogial põhineva, mobiilivõrgu avamine Tallinnas käesoleva aasta suvel.

Lähtuvalt sellest, et ettevõte on muutnud oma sisu ja ka vormi, oleme otsustanud selguse ja lihtsuse huvides uuendada ka oma välisilmet, nime ja logo. Ühendamaks kõiki meie teenuseid ja andmaks edasi meie visiooni mobiilside ja mobiilse andmeside teenuste tulevikust oleme koondanud oma senised kaubamärgid, tooted ja teeninduse uue nime „Tallinn Mobile 3G“ kaubamärgi alla.

„Tallinn Mobile 3G“ ideena sündis juba palju aega enne seda, kui ta sai visuaalse ja sõnalise kuju. Alates hetkest, mil võtsime vastu otsuse hakata ehitama oma mobiilivõrku, sündis otsus, et rajame oma võrgu parimale võimalikule tehnilisele tasemele, mis meie käsutuses on. Mobiilside 3. põlvkonna tehniline platvorm võimaldab lisaks tavapärastele kõneteenustele kasutada palju muid teenuseid, mis osaliselt täna veel kasutuses polegi.

Uues kaubamärgis sisalduv sõna Tallinn viitab küll geograafiliselt ühele kindlale tegevuspiirkonnale, kuid sõna Tallinn meie nimes ei tähenda kaugeltki seda, et me oma teenuseid ei pakuks mujal Eestis. Internet ja mobiilside on juba täna vabad füüsilistest juhtmetest ja traatidest ning levivad kõikjal, kus on selleks vaid soovijaid. „Tallinn Mobile 3G“ teenuseid saab kasutada kõikjal Eestis ning täna võime juba öelda, et meie mobiiliteenuseid saab kasutada läbi meie rahvusvaheliste partnerite ka paljudes riikides väljaspoolt Eestit. Seega aga näitab meie teenuste mobiilsust ja seegi sõna sisaldub meie nimes.

Hea nimi ja hea kaubamärk läheb sageli kaugemale tema igapäevasest tõlgendusest. Tähtis on see, mida me suudame selle nime alt pakkuda ning kas ja kuidas klientide ootusi rahuldada ning ka ületada. See on kaugeltki olulisem ning selle poole me ka püüdleme. Meie eesmärk ei ole tõusta omas valdkonnas Eesti sideturu liidriks, vaid pakkuda teenuseid, mis tagaksid klientide rahulolu.

Nagu nimi, nii on muutunud ka meie mõningad kontaktandmed: uueks veebiaadressiks on www.tm3g.ee ja e-posti aadressiks info@tm3g.ee. Meie juriidiliseks nimeks jääb ProGroup Holding OÜ. Meie kaubamärgi füüsilised muudatused Bravocomist Tallinn Mobileks vältavad lähimad kuud.

Nikon D3s pani saali mõmisema

Nikon esitles eile üle maailma oma uut lipulaeva, 85 000 krooni maksvat profifotoaparaati Nikon D3s (tehnilised andmed siit). Uute toodete tutvustamisel on Nikon valinud väga kiiduväärt poliitika ning avaldab informatsiooni üle maailma ühel ajal. Nii sai eile ka Eestis uut kaamerat ise näha ning ei pea sellest uudise kirjutamisel tuginema “välismaa informeeritud fotoringkondadele” – ligi 30 tippfotograafi ja mõned ajakirjanikud olid eilseks kutsutud Nikon School Baltic ruumidesse asja uudistama.

Tehnilisi andmeid ülesse lugeda pole siinkohal mõtet, keda huvitab, vaatab ise täpsemalt. Hea vaid teada, et üks maailma hetke parimaid digipeegleid on endiselt vaid 12,1 megapikslise sensoriga. Ilmekas näide, et pikslite arve ei loe, loeb nende kvaliteet – on need reaalsed, eraldiseisvad 12 või üksteise sisse sulanud, udustunud 12.

Asi aga mis pani saali kahisema ja isegi ahhetama oli Nikon 3Ds võime pildistada hämaras hämmastavalt häid pilte. Kaamera sensor on ISO-ulatusega 200 kuni 12 800, erirežiimidega kuni ISO 102 000. Jah, ISO üle saja tuhande. Mida see reaalselt tähendab? Seda, et erinevalt tavalisest fotoaparaadis, kus suur müra muudab kõrgema ISO kasutamise mõttetuks sageli juba 600st või 1200st ülespoole, võib selle kaameraga südamerahus edasi pildistada. Aga vaadake ise – pilt allpool on tehtud täielikus hämaruses. Jah, lähemalt uurides näete kerget värvimüra, detailide hägustumist jms kõrge tundlikkusega pildile iseloomulikku, aga vabandust, samas on pilt tehtud f4 ava ja 1/800 säriga! ISO12800… (täissuuruses pilti vaata siit).

Kujutage nüüd ette, et olete videvikuhämaruses metsas, ja saate sellise säriajaga ja 9 kaadrit sekundis jooksvat looma pildistada… oeh, on maailmas olemas häid asju. Hakka või ise õppima täiskohaga fotograafiks lihtsalt seepärast, et sellist tehnikat kunagi omada…