Kolm päeva digilevini – tööd veel käivad

Vaid kolm päeva enne analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist avati Kallastel uus, vertikaalse polarisatsiooniga digilevi saatja – sellelt saatjalt pildi nägemiseks peavad vaatajad Peipsi rannikul alates Kallastest kuni Mustveeni ning sisemaal kuni Tormani ronima katusele ja keerama antenni maapinnaga risti ning Kallaste suunale. Hetkel teenindab piirkonda Valgjärve või Koeru mast.

Mida siit välja lugeda? Neile mõnele tuhandele majapidamisele, kes on just praegu digiboksi soetamas ja antenne kohendamas, on tegu muidugi halva uudisega – lubatud kvaliteeti ei pruugi tehtud investeering esimesel hetkel tuua. Sest käesolev uudis viitab selgelt, et hoolimata juba kuid tagasi räägitud tööde lõpust on veel endiselt halva leviga kohti.

Hea on uudises kindlasti see, et tööd pildikvaliteedi parandamiseks käivad endiselt ning vastavad asutused pole oma tööd lõppenuks lugenud ega oota pelgalt minuteid piduliku lülitivajutuse ja tordi lahtilõikamiseni. Seda kinnitab ka digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel: „Kuigi Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised näitavad, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud, jätkub leviala edasine parandamine ka pärast Eesti üleminekut digilevile,“ ütles Pihel. „Näiteks juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, et digisignaal leviks maastikul paremini ning läbiks kergemini metsi ja muid takistusi. Sagedusemuutust pole aga tehniliselt võimalik teha enne vana analoogtelevisiooni väljalülitamist.“

Analoogtelevisiooni pilt kaob Eestis 1. juuli varahommikul kell 5.00.

Mobiilne internet püsiühenduseks?

Õuetemperatuuri tõusuga samas taktis kogub tuure mobiilse interneti pakkumine – Elisa hoogne MINT reklaam, Tele2 alates 99 krooni kuus ja EMT levib kõikjal. Mobiilne interneti on kindlasti kasutatav ja sõltuvalt asukohast võib tõesti tegu olla parima pakkumisega. Aga enne kui ummisjalu uue, soodsa ja mugava internetipakkujaga leping sõlmida, tasub tähelepanu pöörata paarile detaile.

Eelkõige tahan tähelepanu juhtida alla- ja üleslaasimiskiiruse erinevusele. Nagu mitmedki teised kodukasutajale optimeeritud teenused, on ka mobiilne internet loodud asümmeetrilisena – allalaadimiskiirus on vähemalt 5x suurem üleslaadimiskiirusest. Enamasti see polegi probleem, sest praktiliselt kõik inimesed laadivad rohkem andmeid internetist alla. Siia hulka kuuluvad tegevused nagu veebi sirvimine, meilide lugemine, videoklippide ja fotode vaatamine jpm. Mobiilse interneti üleslaadimiskiirus võib olla aga niivõrd väike, et sellega tuleb juba eos arvestada – meilide saatmine, fotode üleslaadimine, aga ka Skype kõne või videokonverentsi pidamine nõuab just üleslaadimiskiirust.


Üleslaadimiskiirus on mobiilse interneti puhul piiratud kahest kohast. Esiteks paketist, mille te ostate. Sageli ei too operaatorid täpset üleslaadimiskiiruse numbrit väljagi. Arvestage, et see on 5x väiksem. Näiteks, kui operaator lubab 1 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis üleslaadimiskiirus võib olla vaid 200 kbit/s. Mis on juba väga vähe – Skype kõne toimib vaid ideaaltingimustes, videokonverentsi pidada ei saa, ühe foto üleslaadimine võtab 1-2 minutit.

Teiseks tuleb kindlasti vaadata, millise USB „pulga“ te endale saate. Ehk modemi. Need on tehnoloogiliselt erinevad. Jällegi reklaamitakse eelkõige allalaadimiskiirust. Kui modem toetab HSDPA standardit, siis see viitab ainult kiirele allalaadimisele. Otsige ka märget HSUPA kohta (High Speed Uplink Packet Access). Ainult selle standardi toega USB modemid võimaldavad mõistlikku üleslaadimiskiirust, sõltuvalt versioonist kas 2, 5,7 või rohkemgi megabitte sekundis. Kui aga HSUPA tuge modemil pole (nagu mitmedki täna müüdavad USB modemid nii EMT, Tele2 kui Elisa valikus), siis olete ennast juba eos piiranud vaid 384 kbit/s üleslaadimiskiirusega, mida ei saa suurendada ka paketivahetusega. Teie tehnika lihtsalt ei toeta kiiremat ühendust. Näiteks Huawei E169 ei toeta kiiret uploadi, aga Huawei E180 toetab. Mõne operaatori juures nendel “pulkadel” tarbija jaoks hinnavahet polegi.

Tele2 logoga Huawei E180 ilmastikukindlas korpuses




Muidugi mõjutab kiiruseid ka signaali tugevus. Kui leviga on probleeme (levitugevus alla 50% või ainult „kaks pulka“), siis saaksite kindlasti kiirema ühenduse viies „antenni“ ehk oma USB pulga õue ning võimalikult kõrgele. Seda võib teha USB pikenduskaabli ja IP65 märkega elektrimeestele mõeldud karbikutega. Sobiv karbik maksab ~35 krooni. Kõrgustesse pürgimisel arvestage aga äiksega, üle majakatuse viimisel peab jääma lähedusse piksevarras, muidu riskite tabamuse korral külgeühendatud arvutist ilma jäämisega.

IT Kolledžis esineb avaliku loenguga F-Secure laborite juht Mikko Hyppönen

Keda huvitab viirustõrje argipäev ja tulevikusuunad, see võib minna kuulama F-Secure viirustõrje laborite juhti Mikko Hyppöneni, kes peab 11. mail kell kolm päeval IT Kolledžis loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Ettekanne on inglise keeles ja loeng toimub IT Kolledžis, aadressil Raja 4C, Tallinn.

Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (6285 800) teel. Loengust toimub ka reaalajas videoülekanne, mida on võimalik jälgida IT Kolledži kodulehel.

Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida

Tasuta Eesti telekanaleid edastavate digilevi saatjate arv kasvas 30-ni. Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida, et saada tagasisidet tavaantenniga vaadatava digitelevisiooni levikvaliteedi edasiseks parandamiseks.

Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uued telesaatjad Võrumaale Vastseliinasse ja Ruusmäele, et parandada digilevi kvaliteeti Haanja kuppelmaastikul. Levikvaliteedi parandamiseks põhjarannikul käivitati saatja Vihula vallas Laulis.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul levib digilevi tänaseks vaieldamatult paremini kui vana analoogtelevisioon. „Kui ETV analooglevi on normide järgi tagatud 98,58%-l territooriumist ning Kanal 2 ja TV3 levivad vastavalt 86%-l ja 95%-l, siis digitelevisiooni saab täna tavaantenniga vastu võtta üle 99%-l Eestist,“ kinnitas Pihel. „Viite tasuta vaadatavat telekanalit edastab ühtekokku 30 digilevi saatjat üle Eesti, samal ajal tasuliste kodumaiste teleprogrammide levi õhu kaudu piirdub 11 saatjaga.“

Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel kavatsetakse digilevi kvaliteedi parandamiseks rajada vajadusel veel mõned uued telesaatjad ning häälestada ümber olemasolevaid saatjaid, kuid selleks vajatakse televaatajate abi. „Palume televaatajatel võimalikult peatselt testida tavaantenniga vastuvõetavat digilevi,“ lausus Lepp. „Kui mõnes kodus üle Eesti esineb veel häireid kodumaiste digikanalite vastuvõtul, siis palume sellest digilevi abitelefoni 17101 või e-posti digilevi@mkm.ee kaudu kohe teada anda. Televaatajatelt saadud tagasiside alusel saavad nii Levira kui ka Tehnilise Järelevalve Amet mõõta tavaantenniga vaadatava digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti. Tahame leviprobleemidele leida lahenduse võimalikult kiiresti, et Eesti üleminekul digilevile 2010. aasta 1. juulil oleks levikvaliteet laitmatu.“

2010. aasta 1. juulil lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes vaatavad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.

Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Parima digiküla konkurss

Eesti digilevi valitsuskomisjon tegi täna omapärase turundusliigutuse ja kuulutas välja konkursivälja konkursi parima digiküla leidmiseks, kus ühistegevuse tulemusena 10. maiks täielikult digitaaltelevisioonile üle minnakse. Ametlik teadaanne oli järgmine:

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on konkursi eesmärk innustada inimesi digilevile üleminekul abi küsima ja pakkuma. „Peaauhinna, külale tasuta korraldatava digi-jaanipäevapeo võitmiseks tuleb ühistegevuse käigus aidata küla igal perel digilevile üle minna,“ selgitas Pihel. „Ühistegevuse all peame silmas nii vanemate inimeste kui ka teiste abivajajate aitamist digibokside või digitelerite paigaldamisel ja häälestamisel ning vajadusel ka katuseantenni kohendamisel. Ühistegevuse tulemusena peavad küla kõik püsiasustusega kodud olema õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamiseks valmis enne 10. maid.“

Digiküla konkursil osalemiseks tuleb kirjeldada külas toimunud ühistegevust digilevile üleminekul (kuni 1500 tähemärki) ning põhjendada, miks just konkreetne küla on ära teeninud oma inimestele tasuta digi-jaanipäevapeo (kuni 100 tähemärki). Lisada tuleb ka fotomaterjal ühistegevuse kohta ning vähemalt ühe abi saanud inimesi kommentaar koos kontaktandmetega, samuti taotluse esitaja kontaktandmed. Osalemiseks vajalikud materjalid tuleb saata meiliaadressile digilevi@mkm.ee hiljemalt 11. mail 2010, võitja kuulutatakse välja 14. mail. Konkursi täpsemad tingimused on kättesaadavad veebilehel http://www.digilevi.ee .