Kolm päeva digilevini – tööd veel käivad

Vaid kolm päeva enne analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist avati Kallastel uus, vertikaalse polarisatsiooniga digilevi saatja – sellelt saatjalt pildi nägemiseks peavad vaatajad Peipsi rannikul alates Kallastest kuni Mustveeni ning sisemaal kuni Tormani ronima katusele ja keerama antenni maapinnaga risti ning Kallaste suunale. Hetkel teenindab piirkonda Valgjärve või Koeru mast.

Mida siit välja lugeda? Neile mõnele tuhandele majapidamisele, kes on just praegu digiboksi soetamas ja antenne kohendamas, on tegu muidugi halva uudisega – lubatud kvaliteeti ei pruugi tehtud investeering esimesel hetkel tuua. Sest käesolev uudis viitab selgelt, et hoolimata juba kuid tagasi räägitud tööde lõpust on veel endiselt halva leviga kohti.

Hea on uudises kindlasti see, et tööd pildikvaliteedi parandamiseks käivad endiselt ning vastavad asutused pole oma tööd lõppenuks lugenud ega oota pelgalt minuteid piduliku lülitivajutuse ja tordi lahtilõikamiseni. Seda kinnitab ka digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel: „Kuigi Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised näitavad, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud, jätkub leviala edasine parandamine ka pärast Eesti üleminekut digilevile,“ ütles Pihel. „Näiteks juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, et digisignaal leviks maastikul paremini ning läbiks kergemini metsi ja muid takistusi. Sagedusemuutust pole aga tehniliselt võimalik teha enne vana analoogtelevisiooni väljalülitamist.“

Analoogtelevisiooni pilt kaob Eestis 1. juuli varahommikul kell 5.00.

Advertisements

Mobiilne internet püsiühenduseks?

Õuetemperatuuri tõusuga samas taktis kogub tuure mobiilse interneti pakkumine – Elisa hoogne MINT reklaam, Tele2 alates 99 krooni kuus ja EMT levib kõikjal. Mobiilne interneti on kindlasti kasutatav ja sõltuvalt asukohast võib tõesti tegu olla parima pakkumisega. Aga enne kui ummisjalu uue, soodsa ja mugava internetipakkujaga leping sõlmida, tasub tähelepanu pöörata paarile detaile.

Eelkõige tahan tähelepanu juhtida alla- ja üleslaasimiskiiruse erinevusele. Nagu mitmedki teised kodukasutajale optimeeritud teenused, on ka mobiilne internet loodud asümmeetrilisena – allalaadimiskiirus on vähemalt 5x suurem üleslaadimiskiirusest. Enamasti see polegi probleem, sest praktiliselt kõik inimesed laadivad rohkem andmeid internetist alla. Siia hulka kuuluvad tegevused nagu veebi sirvimine, meilide lugemine, videoklippide ja fotode vaatamine jpm. Mobiilse interneti üleslaadimiskiirus võib olla aga niivõrd väike, et sellega tuleb juba eos arvestada – meilide saatmine, fotode üleslaadimine, aga ka Skype kõne või videokonverentsi pidamine nõuab just üleslaadimiskiirust.


Üleslaadimiskiirus on mobiilse interneti puhul piiratud kahest kohast. Esiteks paketist, mille te ostate. Sageli ei too operaatorid täpset üleslaadimiskiiruse numbrit väljagi. Arvestage, et see on 5x väiksem. Näiteks, kui operaator lubab 1 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis üleslaadimiskiirus võib olla vaid 200 kbit/s. Mis on juba väga vähe – Skype kõne toimib vaid ideaaltingimustes, videokonverentsi pidada ei saa, ühe foto üleslaadimine võtab 1-2 minutit.

Teiseks tuleb kindlasti vaadata, millise USB „pulga“ te endale saate. Ehk modemi. Need on tehnoloogiliselt erinevad. Jällegi reklaamitakse eelkõige allalaadimiskiirust. Kui modem toetab HSDPA standardit, siis see viitab ainult kiirele allalaadimisele. Otsige ka märget HSUPA kohta (High Speed Uplink Packet Access). Ainult selle standardi toega USB modemid võimaldavad mõistlikku üleslaadimiskiirust, sõltuvalt versioonist kas 2, 5,7 või rohkemgi megabitte sekundis. Kui aga HSUPA tuge modemil pole (nagu mitmedki täna müüdavad USB modemid nii EMT, Tele2 kui Elisa valikus), siis olete ennast juba eos piiranud vaid 384 kbit/s üleslaadimiskiirusega, mida ei saa suurendada ka paketivahetusega. Teie tehnika lihtsalt ei toeta kiiremat ühendust. Näiteks Huawei E169 ei toeta kiiret uploadi, aga Huawei E180 toetab. Mõne operaatori juures nendel “pulkadel” tarbija jaoks hinnavahet polegi.

Tele2 logoga Huawei E180 ilmastikukindlas korpuses




Muidugi mõjutab kiiruseid ka signaali tugevus. Kui leviga on probleeme (levitugevus alla 50% või ainult „kaks pulka“), siis saaksite kindlasti kiirema ühenduse viies „antenni“ ehk oma USB pulga õue ning võimalikult kõrgele. Seda võib teha USB pikenduskaabli ja IP65 märkega elektrimeestele mõeldud karbikutega. Sobiv karbik maksab ~35 krooni. Kõrgustesse pürgimisel arvestage aga äiksega, üle majakatuse viimisel peab jääma lähedusse piksevarras, muidu riskite tabamuse korral külgeühendatud arvutist ilma jäämisega.

IT Kolledžis esineb avaliku loenguga F-Secure laborite juht Mikko Hyppönen

Keda huvitab viirustõrje argipäev ja tulevikusuunad, see võib minna kuulama F-Secure viirustõrje laborite juhti Mikko Hyppöneni, kes peab 11. mail kell kolm päeval IT Kolledžis loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Ettekanne on inglise keeles ja loeng toimub IT Kolledžis, aadressil Raja 4C, Tallinn.

Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (6285 800) teel. Loengust toimub ka reaalajas videoülekanne, mida on võimalik jälgida IT Kolledži kodulehel.

Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida

Tasuta Eesti telekanaleid edastavate digilevi saatjate arv kasvas 30-ni. Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida, et saada tagasisidet tavaantenniga vaadatava digitelevisiooni levikvaliteedi edasiseks parandamiseks.

Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uued telesaatjad Võrumaale Vastseliinasse ja Ruusmäele, et parandada digilevi kvaliteeti Haanja kuppelmaastikul. Levikvaliteedi parandamiseks põhjarannikul käivitati saatja Vihula vallas Laulis.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul levib digilevi tänaseks vaieldamatult paremini kui vana analoogtelevisioon. „Kui ETV analooglevi on normide järgi tagatud 98,58%-l territooriumist ning Kanal 2 ja TV3 levivad vastavalt 86%-l ja 95%-l, siis digitelevisiooni saab täna tavaantenniga vastu võtta üle 99%-l Eestist,“ kinnitas Pihel. „Viite tasuta vaadatavat telekanalit edastab ühtekokku 30 digilevi saatjat üle Eesti, samal ajal tasuliste kodumaiste teleprogrammide levi õhu kaudu piirdub 11 saatjaga.“

Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel kavatsetakse digilevi kvaliteedi parandamiseks rajada vajadusel veel mõned uued telesaatjad ning häälestada ümber olemasolevaid saatjaid, kuid selleks vajatakse televaatajate abi. „Palume televaatajatel võimalikult peatselt testida tavaantenniga vastuvõetavat digilevi,“ lausus Lepp. „Kui mõnes kodus üle Eesti esineb veel häireid kodumaiste digikanalite vastuvõtul, siis palume sellest digilevi abitelefoni 17101 või e-posti digilevi@mkm.ee kaudu kohe teada anda. Televaatajatelt saadud tagasiside alusel saavad nii Levira kui ka Tehnilise Järelevalve Amet mõõta tavaantenniga vaadatava digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti. Tahame leviprobleemidele leida lahenduse võimalikult kiiresti, et Eesti üleminekul digilevile 2010. aasta 1. juulil oleks levikvaliteet laitmatu.“

2010. aasta 1. juulil lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes vaatavad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.

Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Parima digiküla konkurss

Eesti digilevi valitsuskomisjon tegi täna omapärase turundusliigutuse ja kuulutas välja konkursivälja konkursi parima digiküla leidmiseks, kus ühistegevuse tulemusena 10. maiks täielikult digitaaltelevisioonile üle minnakse. Ametlik teadaanne oli järgmine:

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on konkursi eesmärk innustada inimesi digilevile üleminekul abi küsima ja pakkuma. „Peaauhinna, külale tasuta korraldatava digi-jaanipäevapeo võitmiseks tuleb ühistegevuse käigus aidata küla igal perel digilevile üle minna,“ selgitas Pihel. „Ühistegevuse all peame silmas nii vanemate inimeste kui ka teiste abivajajate aitamist digibokside või digitelerite paigaldamisel ja häälestamisel ning vajadusel ka katuseantenni kohendamisel. Ühistegevuse tulemusena peavad küla kõik püsiasustusega kodud olema õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamiseks valmis enne 10. maid.“

Digiküla konkursil osalemiseks tuleb kirjeldada külas toimunud ühistegevust digilevile üleminekul (kuni 1500 tähemärki) ning põhjendada, miks just konkreetne küla on ära teeninud oma inimestele tasuta digi-jaanipäevapeo (kuni 100 tähemärki). Lisada tuleb ka fotomaterjal ühistegevuse kohta ning vähemalt ühe abi saanud inimesi kommentaar koos kontaktandmetega, samuti taotluse esitaja kontaktandmed. Osalemiseks vajalikud materjalid tuleb saata meiliaadressile digilevi@mkm.ee hiljemalt 11. mail 2010, võitja kuulutatakse välja 14. mail. Konkursi täpsemad tingimused on kättesaadavad veebilehel http://www.digilevi.ee .

Kas Viasat kõrbeb?

Viasat tegi täna väga kummalise avalduse, millele ainus loogiline seletus on, et firma on sügavalt mures, kui palju uusi kliente õnnestub neil Eesti üleminekuga digilevile saada. Tõele au andes on nende teenus viimasel ajal paranenud (näiteks lisandus ETV2), ent retoorika on endiselt suunatud tarbijate eksitamisele ja teadlikule veesogamisele.
Jutt käib Postimehe tarbijalisas avaldatud nupust (http://www.tarbija24.ee/?id=242031), kus Viasat pahandab, et nemad ei saa oma digiboksidele taotleda Digilevi märki. No shit, Sherlock. Keegi võiks mulle palun põhjendada, miks peaks satelliittelevisiooni vastuvõtmiseks ehitatud digiboks üldse soovima õhu kaudu leviva digitelevisiooni vastuvõtmist tõestavad märki?

Lugedes ka Jüri Piheli vastulauset (http://www.e24.ee/?id=242205) ei jäägi muud üle, kui valida – kas Viasati kohalikud töötajad on niivõrd rumalad, et ei saa mitte millestki aru, või vastupidi, niivõrd targad, et on otsustanud lihtsalt meedia ja avalikkusega manipuleerida ja oma tootele reklaami teha.

Kellele on kogu temaatika veel võõraks jäänud, siis selgitan asja puust ja punaseks värvitult korra lahti.

Digilevi märgis tähistab seadet, mis toetab õhu kaudu leviva digitaalse televisiooni vastuvõtmise võimekust. Paned detsimeeterantenni katusele ja ühendad antennikaabli kas digiboksi või otse digituuneriga televiisoriga. Ehk DVB-T tehnoloogia.

Märgist väljastab valitsuse algatatud organisatsioon, kes on oma turundustegevuse ja teatava jõupositsiooniga saanud selle niivõrd populaarseks, et sellele vastavust on asunud taotlema peaaegu kõik sobivaid seadmeid.

Loogika on sama, kui ma teeksin firma, mis hakkab näiteks müüma… erikujulisi kohviube. Mida oskavad jahvatada vaid spetsiaalset kohvimasinad. Tarbijate abistamiseks ma disainin logo ja trükin sellega kleebised, mille annan firmadele, kes sobivaid kohviveskeid toodavad. Sellega tahan öelda, et sellised märgised on puhtalt turuolukorrast sündivad – kui ühel organisatsioonil õnnestub tekitada tarbijates nõudlus, siis saab seda ära kasutada tootjate survestamiseks (vastavusnõuetega, märgisele kandideerimisega).

NÜÜD see, kas televiisoril on digilevi märk või mitte, ei puutu TEHNILISELT absoluutselt mitte ei Viasati ega Elioni ega Starmani ega ükskõik kellelegi teisse, kes ei edasta telepilti DVB-T tehnoloogiaga. Elioni digiboksi ühendad ju SCART-kaabliga (uued vist HDMI-ga?), Viasati Thomsoni digiboksid samuti. Miks peaks pipraveskeid müüv ettevõte olema mures, kas tema veskid jahvatavad kohviubasid või mitte.

Konks peitub mõistagi tarbijates. Niikaua kuni leidub neid, kellel on kogu valdkond võõras, siis on neid võimalik eksitada. Ega inimest ju ei huvita, kas telepilt tuleb DVB-T, IPTV või DVB-C vahendusel. Nemad ei saa aru, et ilma digilevi märgita teler töötab suurepäraselt Elioni, Viasati või Starmani teenusega koos. Kui meedias pasundatakse Digilevi märgist, siis on vaja segada vett ja samuti selle laineharjal pildile tõusta – riik on paha ja lihtsalt ei anna Digilevi märki muidu tublile Viasatile, kes on selle tegelikult igati ära teeninud?

Alla 1/3 müügilolevatest teleritest on tulevikukindlad

Eestis on telerimüük üha hoogustumas, olgu siis põhjusteks kas vastlõppenud olümpiamängud või peatne üleminek digitelevisioonile. Ent vaid napilt 1/3 täna müüdavatest teleritest on tulevikukindlad – varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühenduks.

Vaata ka intervjuud samal teemal: ETV hommikuprogrammis.

Räägin siinkohal DLNA standardist, mille kohta vist enamus telerimüüjadki vaid ähmast seletust anda oskavad. Ent võib eeldada, et just selle standardi vahendusel hakkavad mõne aasta pärast suhtlema omavahel kõik kodused seadmed, mis oskavad kas näidata või salvestada videopilti, fotosid või muusikat.

Kui näiteks täna ühendate dvd-mängija ja digiboksi teleriga kas SACRT- või HDMI-kaabliga ning iga seade teleri ümber peab oma juhtmega telerini ulatuma, siis peagi võib kõik eri juhtmed asendada vaid ühega – võrgujuhtmega. Lisaks vähenevatele juhtmepaaridele võib võrgujuhe võib olla vabalt kuni 100 meetrit pikk ning on tunduvalt odavam. Ning mis peamine – ühest mahamängivast seadmest saavad andmed kätte erinevad koduseadmed, mitte ainult see üks ja ainus, milleni juhtmed otse viivad.

Kontseptsioon pole muidugi midagi uut – juba aastaid on müügil erinevaid seadmeid, mis üritasid sama teha. Ent praktiliselt esimest korda on nüüd tegu ühtse ja aktsepteeritud standardiga – DLNA arendusgruppi kuuluvad kõik juhtivad koduelektroonika toojad nagu Sony, Philips, LG, Samsung, Panasonic jt. Kokku üle 245 tuntud ja vähemtuntud firma. Nii ei pea kõiki seadmeid ostma enam ühelt tootjalt, vaid võib rahuliku südamega eri firmade vahel valida ja seadmed hiljem koos tööle panna.

Skeptikute rahustamiseks veel üks fakt – isegi standardivaenuliku imago pälvinud Microsoft otsustas oma uue Windows 7 opsüsteemiga sellega kaasa minna minna ja Windows Media Player 12 (saadaval hetkel ainult Windows 7 kasutajatele) toetab DLNA standardit täielikult.

Igat DLNA logoga telerit ei tasu osta
DLNA puhul tuleb mõista, et on jämedalt kahte eri tüüpi seadmeid – serverid ja pleierid. Server on seade, mis mängib meediat maha ning pleier see seade, mis oskab seda taasesitada. Nii võib serveriks olla kas NAS failiserver, arvuti, DVD-pleier, muusikakeskus. Pleieriks televiisor, mobiiltelefon; aga ka arvuti või muusikakeskus – mitmed seadmed oskavad täita mõlemat funktsiooni.

Kasutuskogemuse hindamiseks tuleb seega mõista, et tegu on paarisrakendiga – mida server ei oska, seda pleier ei mõista ja vastupidi. Nagu meie testist ka selgus, on küllalt pleiereid (näiteks televiisoreid), mis oskavad taasesitada vaid väga piiratud hulgal erinevaid videovorminguid.

Veel teooriat. DLNA standard toetab järgmiseid pildivormingutest vaid kahte (JPG, PNG), audiost AC3, AMR, ATRAC3, LPCM, MP3, MPEG-4 (AAC), WMA ning videovormingutest MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4 Part 2, MPEG-4 Part 10 (a.k.a AVC/H.264). Ülejäänud vormingute tugi on saavutatud läbi transkodeerimise ning nende toimimine praktikas kõigub tugevalt. Üldjuhul ongi serveril suht ükskõik, mis vormingus faile pleierile mängimiseks saata ja selle, kas see videopilt ka vaatajani jõuab, otsustab tarkvara pleieris.

Test
Saamaks selgus, milline on DLNA toetavate telerite olukord Eestis, leppisin kokku helistasin Tallinnas Euronicsi poodi ning nad lubasidki mind lahkelt ühel hommikupoolikul telereid testima. Kaasa võtsin ruuteri, switchi, hulga võrgukaablit ja DLNA toega Synology DS209+II serverit, kuhu oli salvestatud hulk erinevas vormingud videofaile, muusikat ja eri suuruses fotosid. Ühendades kordamööda eri telerid serveriga selgus, kui hästi või halvasti üks või teine nendest serveris peituvate meediafailidega toime tuli.

Televiisorite ühilduvust teiste koduseadmetega hindamise aluseks võttes oli võitja kiirelt selge – parimaks Eestis müügil olevaks teleriks on Samsungi 7nda seeria teler, teiseks jäi Philipsi 8000 seeria teler.

DLNA puhul on oluline teleri väljalaskeaasta/kuu ehk see, milline on selle tarkvara. Mitte see, kas tegu on LCD või LED televiisoriga või mitu tolli see seinal ruumi võtab. Näiteks eri Samsungi telereid uurides oli selgelt näha, et samal ajal välja lastud nii uhked LED (taustvalgusega) telerid kui LCD telerid sisaldasid suures osas sama tarkvara.

Teisalt tuleb tõdeda, et oht vana tehnikat osta on suur, sest keskmine teleriostja ei oska muud kui ekraanisuurust ja värve hinnata. Teiseks teevad poed lausreklaami ning allahindlusi sageli iganenud laojääkidele, millest on neil vaja lihtsalt lahti saada. Või kuidas teisiti nimetada 2-3 aastat vanu mudeleid, millest telerite maaletoojad enam midagi kuulda ei taha, aga poes soodushinnaga müügil.

Kõige kummalisem on endiselt Sony käitumine – kuigi DLNA tugi on justkui olemas, siis kõlbab see neil vaid fotode ja muusika tarbeks – ühtegi videovormingut ei õnnestunud Sony uusima telerimudeliga endiselt maha mängida. Kuku, ei ole enam see aeg, et teeme ise standardeid!

Pikemalt digikodu valimisest kirjutasin TM Kodu ja Ehitus ajakirja veeburarinumbris.

Telerite DLNA ühilduvuse testtabel

Tootja         Mudel                  Xvid    MPEG2    MKV       TS       M4V     WMA

Samsung     LE37B652T4W        jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     UE40B7000WWX     jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     LE46A856S1M        jah       jah        ei        jah        ei         ei

Philips         42PFL866wH/12     jah       jah        ei         ei        jah       jah

Philips         52PFL8703H/10       ei         ei         ei         ei         ei         ei

Panasonic    TX-L32V10E           jah       jah        ei         ei         ei         ei

Sony          KDL46W5500K        ei         ei         ei         ei         ei         ei

* Pilt oli, aga häält mitte.