Lihtne veebileht kontoritarkvaraga

Madis Veskimeister
madis.veskimeister[ät]eesti.ee

Microsoft Office ja OpenOffice.org suudavad edukalt luua lihtsaid veebilehekülgi, mis on küll „vana kooli“ staatilised leheküljed ja nende muutmine on tülikas, kuid toob siiski kasu ja jätab jalajälje internetti.

Tänapäeval leiavad kliendid ettevõtteid tihti üksteist interneti abil. Ka eraisikuna on hea omada veebilehekülge, seda eriti juhul, kui oled vabakutseline ja sissetulek sõltub sinu leitavusest. Ka õpetajad ning õppejõud võiksid pidada kodulehekülgi, et näidata kätte õppematerjale või aidata tudengeid endaga kontakti leida. Muidugi võib alati teha ka kodulehekülje lihtsalt niisama.
Kodulehekülje loomise oskustest on kasu tabelite loomisel tekstiredaktoris, see on hea muuseas küsitlus- ja kontrollilehtede tegemiseks. Püüame selles loos lihtsate näidetega valmistada ühe lihtsa kodulehekülje – sellest võib elus kasu olla!
Lihtne veebilehekülg on orienteeritud tabelitele, millesse ehitatakse üles rubriigid. Hea kujunduse jaoks saab mängida tabeli lahtrite taustavärvide või taustapiltidega. Ühe lehekülje piires peaks kujundus ja lahtrite paigutus olema ühtne, selleks tuleb algul plaan paika seada. Valmis tuleb esmalt teha põhikujundus, luua sellele lehekülje sisemise hierarhia lingid ning lõpuks salvestada iga alajaotuse fail. Lihtsa kodulehe alajaotuste arv võiks jääda nelja-viie piiresse, üle selle läheb lehekülje tegemine juba raskemaks ja peaks ehk kaaluma tõsisema sisuhaldussüsteemi ja või professionaalide abi kasutamist. Viimaks tuleks kõigile alajaotuste lehtedele luua nendele omane sisu.

Väldi ülekujundamist
Veebilehe tegemisel mõelge esmalt hoolikalt oma soovid läbi. Kavandage ülesehitus hästi, sest nagu õmblustööl tasub ka veebilehte tehes üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Keerulisema veebilehe jaoks võib koostada esmalt plokkskeemi – joonista kast, millesse kirjutad lehekülje alajaotuse pealkirja ja olulisemad märksõnad. Looge teistele alajaotustele samasugused kastid ning joontega tõmmake seosed alajaotuste vahel, mis kokku moodustavad tervikliku kodulehe.
Kujunduse kavandamisel vältige kirevust ja segavaid detaile. See ei jäta teie lehest ja sedakaudu ka teist head muljet. Pole mõtet kasutada lõikepilte (clipart). Liikuvaid pilte ja reklaame pole ka mõtet lehele panna või kui, siis vähe ja tõesti vaid kõige olulisema markeerimiseks. Pigem peaks kujunduse lahendama lihtsalt värvipindadega, hea on kasutada päisel taustapilti. Võib ka tervele lehele taustapildi seada, aga see ei tohiks häirida teksti lugemist – see tähendab, et taustapildi värvivalik peab märgatavalt erinema tekstivärvist. Eraldi võib tekstikastide tausta seada tavaliseks ühtlaseks värviks, nii jääb taustapilt näha vaid teksti ümber.
Ka liigne sisu kokkukuhjamine ajab lehekülje segaseks ning põhjustab ülekujundamist – seegi tuletab meelde, et kõik hakkab peale lehe ülesehitusest.

Jaota lehekülg hästi!
Peale põhjade tegemist lisalehekülgedele sisu ja muuda alajaotuste taustavärve, teemasse juhtivaid pilte ja pealkirju, et vaatajale oleks kohe selge, millisesse alajaotusse/jaotuslahtrisse ta parasjagu sattus. Mõistlik esimene alajaotus oleks kindlasti sissejuhatav lehekülg, kus öeldakse, mis leheküljega ning mis eesmärkidel on tegu. Näiteks eraisiku leheküljel võiks olla pilt, mõned olulisemad isikuandmed, mida välja käia tahad ning lõiguke sissejuhatavat teksti. Teine alajaotus (teisel HTML-lehel) võiks olla põhjalikum isikulugu – näiteks CV. Kirjutama peaks töökogemusest, kirjutatud teadustöödest, läbitud ülikoolidest ja muust, mis on oluline teave inimese kohta ja võimaldab end esitada/esitleda konkurentsivõimelisena.
Kolmandaks on igal inimesel kindlasti midagi sellist, millest ei saa mitte vaiki olla – hobid, hingelähedased tööasjad, mida võib ka laiemale ringile tutvustada. See lehekülg võiks erinevalt paljuski nimekirjana esitatud teisest alajaotusest olla rohkem orienteeritud tekstile ja pildile. Võib lisada ka alajaotuse linkidega enda kirjutatud parematele tekstidele, mis on kuskil võõrastes veebides avaldatud. Viimaks/viimasena tuleks teha kontaktide leht/ peab tegema kontaktide lehe, kus annad näiteks oma emaili ja telefoninumbri. Esimese puhul tuleks silmas pidada, et see peab/peaks olema arvutitele mõistetamatul kujul. Turvakaalutlustel ehk vältimaks rämpsposti võib @-märgi asendada millegi muuga – näiteks aadressi kirjutada kujul nimi(ät)mail.ee, kuid veel kindlam on viia emaili aadress pildi peale – selleks sobib kuvapildilt väljalõigatud ja pildina salvestatud aadress. Kontaktide lehele võib panna lingid enda profiilidele pildijagamise veebisaitidel või sotsiaalsetes võrgustikes. Kui kirjutad mõnd blogi (ükskõik kas firmale või isiklikku), siis lisa selle aadress. Lingi kokku kõik endast head muljet jättev kraam internetis!

Testimine ja internetti panek
Viimaks tasub kodulehekülg järgi testida mitmes veebilehitsejas. Päris kindlasti peab proovima Internet Exploreri ja Firefoxiga, võiks proovida ka Google Chrome ning Opera brauseritega. Kõik lingid peavad töötama ja ei tohi sisaldada absoluutseid linke kohalikele failidele (nagu C:\Documents and settings\…), vaid ainult suhtelisi (alamkaust\failinimi). Peale esmast testimist võib veebilehekülje laadida veebiruumi.
Selline kontoritarkvara abil tehtud lehekülg võib olla ka kõige lihtsamas tasuta veebiruumis, mida pakuvad hot.ee, zone.ee ja teised tasuta teenuste pakkujad. Enamasti laetakse kodulehed üles FTP protokolli abil. Pärast seda saab lehti veebis vaadata, ka seejärel tasub kõik lingid ja lehed korra üle vaadata. Kui kõik on kena, siis tasub lehele ka veidi reklaami teha – linkida lehekülg tagasi ka blogist või sotsiaalsete võrgustike profiillidest. Kui teiste blogisid loed ja kommenteerid, siis saad ka oma veebiaadressi kasutada oma identiteedile viitamiseks.

Õpetus: kuidas valmib veebileht?


1.
Tiri alla ja installi OpenOffice.org 3.0. Võta lahti programm ja ava uus HTML-dokument menüüst Fail > Uus > HTML-dokument. Alustuseks loo uus tabel menüüst Tabel > Lisamine > Tabel. Seadista kolme veeru ja reaga tabel ilma ääriseta ja klõpsa Sobib. Vali hiirega tabel ja võta paremklõpsuga menüüst Tabel…, selles dialoogis sea tabel keskjoondatuks ja määra tabeli laius 26 cm – sedasi tagad, et veebilehitsejad on sunnitud lehekülge ühe laiusega kuvama. Kolmandast sakist Veerud sea veergudele erinevad laiused. Mõistlik on keskmine veerg laiem jätta, et seal põhiteksti ja pilti näidata. Viimasest sakist Taust vali tabeli taustavärv ja kiida muudatused heaks nupust Sobib.


2.
Ülemisse ritta kirjuta veebilehe pealkiri, mis võiks olema asisem, kui pelk sõna „Kodulehekülg“. Sinna võib lõigata ka laia ja madala pildi. Veebilehe põhisisu ridade kõrgust saab määrata vertikaalselt joonlaualt, mille saab aktiveerida sätetest (Tööriistad > Sätted) OpenOffice.org Writer/veeb. Põhisisu rida tuleks lohistada joonlaual vähemalt poole akna kõrguseks, et vähese sisuga leht narr välja ei näeks. Vali hoolega teksti värv ja suurus ning selle kooskõla taustavärviga, et see silmale mugav vaadata oleks.

3.
Kodulehe kokkulinkimiseks vali linkiv tekst, menüüst Lisamine > Hüperlink sea link ise. Kasuta suhtelisi teid (alamkasut/failinimi), kirjuta lihtsalt samas kaustas asuva teise teema lehekülje faili nimi – nt kontakt.html. Link ei tohi sisaldada ketta tähte (nt C:\). Mac OS X’is ja Linuxis ei tohi link alata juurkriipsuga (/). Vastasel korral tekib probleem veebilehe üleslaadimise järel, sest kohalikud kaustad ei ole võõras arvutis veebist näha.

4.
Lõpuks, kui kujundusega enamvähem rahul oled, siis salvesta lehekülg igaks juhuks kahe koopiana. Pealehe, kuhu lehele tulijad esimesena satuvad, failinimeks peaks panema „index.html“, sellele lehele suunavad veebiserverid külastajad automaatselt. Salvesta ka koopiad alajaotuste failide tarbeks. Seejärel kirjuta lehekülgedele sisu, mida neil näidata tahad ja lisa pildid (menüüst Lisamine > Pilt > Failist). Kui oled lehekülje valmis seadnud, siis vaata ta üle mitmes brauseris.


5.
Viimaks tiri FileZilla FTP-klient lehelt http://filezilla-project.org. Loo omale veebiruumi konto kusagil. Kui konto kasutab failide laadimiseks FTP’d, siis FTP-serveri aadress on tavaliselt http://ftp.serverinimi.ee, kuid näiteks zone.ee majutuses on FTP serveri nimeks web.zone.ee. Mõned veebiruumi pakkujad võimaldavad ka failide majandamist veebiliidese kaudu, hot.ee on suisa lõpetanud FTP toe, mistõttu on teda lehekülje üles panekuks ebamugav kasutada. FileZilla kuvab akna paremal paanil faile ja kaustu serveris ning vasakul kohalikke kaustu, kust tuleb leida oma valminud veebilehekülje kaust ja failid üles laadida. Tihti tuleb failid panna serveris kausta public_html, ainult seal all olevad failid on ilma paroolita veebis nähtavad.

6.
Lõpetuseks vaata uuesti lehekülg veebilehitsejates üle ja kontrolli kõikide linkide töötavust. Katkised lingid ei tõsta veebilehe ja selle looja usaldust. Võib lehe üle kontrollida ka HTML validaatoriga (http://validator.w3.org).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: