Kas Viasat kõrbeb?

Viasat tegi täna väga kummalise avalduse, millele ainus loogiline seletus on, et firma on sügavalt mures, kui palju uusi kliente õnnestub neil Eesti üleminekuga digilevile saada. Tõele au andes on nende teenus viimasel ajal paranenud (näiteks lisandus ETV2), ent retoorika on endiselt suunatud tarbijate eksitamisele ja teadlikule veesogamisele.
Jutt käib Postimehe tarbijalisas avaldatud nupust (http://www.tarbija24.ee/?id=242031), kus Viasat pahandab, et nemad ei saa oma digiboksidele taotleda Digilevi märki. No shit, Sherlock. Keegi võiks mulle palun põhjendada, miks peaks satelliittelevisiooni vastuvõtmiseks ehitatud digiboks üldse soovima õhu kaudu leviva digitelevisiooni vastuvõtmist tõestavad märki?

Lugedes ka Jüri Piheli vastulauset (http://www.e24.ee/?id=242205) ei jäägi muud üle, kui valida – kas Viasati kohalikud töötajad on niivõrd rumalad, et ei saa mitte millestki aru, või vastupidi, niivõrd targad, et on otsustanud lihtsalt meedia ja avalikkusega manipuleerida ja oma tootele reklaami teha.

Kellele on kogu temaatika veel võõraks jäänud, siis selgitan asja puust ja punaseks värvitult korra lahti.

Digilevi märgis tähistab seadet, mis toetab õhu kaudu leviva digitaalse televisiooni vastuvõtmise võimekust. Paned detsimeeterantenni katusele ja ühendad antennikaabli kas digiboksi või otse digituuneriga televiisoriga. Ehk DVB-T tehnoloogia.

Märgist väljastab valitsuse algatatud organisatsioon, kes on oma turundustegevuse ja teatava jõupositsiooniga saanud selle niivõrd populaarseks, et sellele vastavust on asunud taotlema peaaegu kõik sobivaid seadmeid.

Loogika on sama, kui ma teeksin firma, mis hakkab näiteks müüma… erikujulisi kohviube. Mida oskavad jahvatada vaid spetsiaalset kohvimasinad. Tarbijate abistamiseks ma disainin logo ja trükin sellega kleebised, mille annan firmadele, kes sobivaid kohviveskeid toodavad. Sellega tahan öelda, et sellised märgised on puhtalt turuolukorrast sündivad – kui ühel organisatsioonil õnnestub tekitada tarbijates nõudlus, siis saab seda ära kasutada tootjate survestamiseks (vastavusnõuetega, märgisele kandideerimisega).

NÜÜD see, kas televiisoril on digilevi märk või mitte, ei puutu TEHNILISELT absoluutselt mitte ei Viasati ega Elioni ega Starmani ega ükskõik kellelegi teisse, kes ei edasta telepilti DVB-T tehnoloogiaga. Elioni digiboksi ühendad ju SCART-kaabliga (uued vist HDMI-ga?), Viasati Thomsoni digiboksid samuti. Miks peaks pipraveskeid müüv ettevõte olema mures, kas tema veskid jahvatavad kohviubasid või mitte.

Konks peitub mõistagi tarbijates. Niikaua kuni leidub neid, kellel on kogu valdkond võõras, siis on neid võimalik eksitada. Ega inimest ju ei huvita, kas telepilt tuleb DVB-T, IPTV või DVB-C vahendusel. Nemad ei saa aru, et ilma digilevi märgita teler töötab suurepäraselt Elioni, Viasati või Starmani teenusega koos. Kui meedias pasundatakse Digilevi märgist, siis on vaja segada vett ja samuti selle laineharjal pildile tõusta – riik on paha ja lihtsalt ei anna Digilevi märki muidu tublile Viasatile, kes on selle tegelikult igati ära teeninud?

Alla 1/3 müügilolevatest teleritest on tulevikukindlad

Eestis on telerimüük üha hoogustumas, olgu siis põhjusteks kas vastlõppenud olümpiamängud või peatne üleminek digitelevisioonile. Ent vaid napilt 1/3 täna müüdavatest teleritest on tulevikukindlad – varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühenduks.

Vaata ka intervjuud samal teemal: ETV hommikuprogrammis.

Räägin siinkohal DLNA standardist, mille kohta vist enamus telerimüüjadki vaid ähmast seletust anda oskavad. Ent võib eeldada, et just selle standardi vahendusel hakkavad mõne aasta pärast suhtlema omavahel kõik kodused seadmed, mis oskavad kas näidata või salvestada videopilti, fotosid või muusikat.

Kui näiteks täna ühendate dvd-mängija ja digiboksi teleriga kas SACRT- või HDMI-kaabliga ning iga seade teleri ümber peab oma juhtmega telerini ulatuma, siis peagi võib kõik eri juhtmed asendada vaid ühega – võrgujuhtmega. Lisaks vähenevatele juhtmepaaridele võib võrgujuhe võib olla vabalt kuni 100 meetrit pikk ning on tunduvalt odavam. Ning mis peamine – ühest mahamängivast seadmest saavad andmed kätte erinevad koduseadmed, mitte ainult see üks ja ainus, milleni juhtmed otse viivad.

Kontseptsioon pole muidugi midagi uut – juba aastaid on müügil erinevaid seadmeid, mis üritasid sama teha. Ent praktiliselt esimest korda on nüüd tegu ühtse ja aktsepteeritud standardiga – DLNA arendusgruppi kuuluvad kõik juhtivad koduelektroonika toojad nagu Sony, Philips, LG, Samsung, Panasonic jt. Kokku üle 245 tuntud ja vähemtuntud firma. Nii ei pea kõiki seadmeid ostma enam ühelt tootjalt, vaid võib rahuliku südamega eri firmade vahel valida ja seadmed hiljem koos tööle panna.

Skeptikute rahustamiseks veel üks fakt – isegi standardivaenuliku imago pälvinud Microsoft otsustas oma uue Windows 7 opsüsteemiga sellega kaasa minna minna ja Windows Media Player 12 (saadaval hetkel ainult Windows 7 kasutajatele) toetab DLNA standardit täielikult.

Igat DLNA logoga telerit ei tasu osta
DLNA puhul tuleb mõista, et on jämedalt kahte eri tüüpi seadmeid – serverid ja pleierid. Server on seade, mis mängib meediat maha ning pleier see seade, mis oskab seda taasesitada. Nii võib serveriks olla kas NAS failiserver, arvuti, DVD-pleier, muusikakeskus. Pleieriks televiisor, mobiiltelefon; aga ka arvuti või muusikakeskus – mitmed seadmed oskavad täita mõlemat funktsiooni.

Kasutuskogemuse hindamiseks tuleb seega mõista, et tegu on paarisrakendiga – mida server ei oska, seda pleier ei mõista ja vastupidi. Nagu meie testist ka selgus, on küllalt pleiereid (näiteks televiisoreid), mis oskavad taasesitada vaid väga piiratud hulgal erinevaid videovorminguid.

Veel teooriat. DLNA standard toetab järgmiseid pildivormingutest vaid kahte (JPG, PNG), audiost AC3, AMR, ATRAC3, LPCM, MP3, MPEG-4 (AAC), WMA ning videovormingutest MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4 Part 2, MPEG-4 Part 10 (a.k.a AVC/H.264). Ülejäänud vormingute tugi on saavutatud läbi transkodeerimise ning nende toimimine praktikas kõigub tugevalt. Üldjuhul ongi serveril suht ükskõik, mis vormingus faile pleierile mängimiseks saata ja selle, kas see videopilt ka vaatajani jõuab, otsustab tarkvara pleieris.

Test
Saamaks selgus, milline on DLNA toetavate telerite olukord Eestis, leppisin kokku helistasin Tallinnas Euronicsi poodi ning nad lubasidki mind lahkelt ühel hommikupoolikul telereid testima. Kaasa võtsin ruuteri, switchi, hulga võrgukaablit ja DLNA toega Synology DS209+II serverit, kuhu oli salvestatud hulk erinevas vormingud videofaile, muusikat ja eri suuruses fotosid. Ühendades kordamööda eri telerid serveriga selgus, kui hästi või halvasti üks või teine nendest serveris peituvate meediafailidega toime tuli.

Televiisorite ühilduvust teiste koduseadmetega hindamise aluseks võttes oli võitja kiirelt selge – parimaks Eestis müügil olevaks teleriks on Samsungi 7nda seeria teler, teiseks jäi Philipsi 8000 seeria teler.

DLNA puhul on oluline teleri väljalaskeaasta/kuu ehk see, milline on selle tarkvara. Mitte see, kas tegu on LCD või LED televiisoriga või mitu tolli see seinal ruumi võtab. Näiteks eri Samsungi telereid uurides oli selgelt näha, et samal ajal välja lastud nii uhked LED (taustvalgusega) telerid kui LCD telerid sisaldasid suures osas sama tarkvara.

Teisalt tuleb tõdeda, et oht vana tehnikat osta on suur, sest keskmine teleriostja ei oska muud kui ekraanisuurust ja värve hinnata. Teiseks teevad poed lausreklaami ning allahindlusi sageli iganenud laojääkidele, millest on neil vaja lihtsalt lahti saada. Või kuidas teisiti nimetada 2-3 aastat vanu mudeleid, millest telerite maaletoojad enam midagi kuulda ei taha, aga poes soodushinnaga müügil.

Kõige kummalisem on endiselt Sony käitumine – kuigi DLNA tugi on justkui olemas, siis kõlbab see neil vaid fotode ja muusika tarbeks – ühtegi videovormingut ei õnnestunud Sony uusima telerimudeliga endiselt maha mängida. Kuku, ei ole enam see aeg, et teeme ise standardeid!

Pikemalt digikodu valimisest kirjutasin TM Kodu ja Ehitus ajakirja veeburarinumbris.

Telerite DLNA ühilduvuse testtabel

Tootja         Mudel                  Xvid    MPEG2    MKV       TS       M4V     WMA

Samsung     LE37B652T4W        jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     UE40B7000WWX     jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     LE46A856S1M        jah       jah        ei        jah        ei         ei

Philips         42PFL866wH/12     jah       jah        ei         ei        jah       jah

Philips         52PFL8703H/10       ei         ei         ei         ei         ei         ei

Panasonic    TX-L32V10E           jah       jah        ei         ei         ei         ei

Sony          KDL46W5500K        ei         ei         ei         ei         ei         ei

* Pilt oli, aga häält mitte.