Alla 1/3 müügilolevatest teleritest on tulevikukindlad

Eestis on telerimüük üha hoogustumas, olgu siis põhjusteks kas vastlõppenud olümpiamängud või peatne üleminek digitelevisioonile. Ent vaid napilt 1/3 täna müüdavatest teleritest on tulevikukindlad – varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühenduks.

Vaata ka intervjuud samal teemal: ETV hommikuprogrammis.

Räägin siinkohal DLNA standardist, mille kohta vist enamus telerimüüjadki vaid ähmast seletust anda oskavad. Ent võib eeldada, et just selle standardi vahendusel hakkavad mõne aasta pärast suhtlema omavahel kõik kodused seadmed, mis oskavad kas näidata või salvestada videopilti, fotosid või muusikat.

Kui näiteks täna ühendate dvd-mängija ja digiboksi teleriga kas SACRT- või HDMI-kaabliga ning iga seade teleri ümber peab oma juhtmega telerini ulatuma, siis peagi võib kõik eri juhtmed asendada vaid ühega – võrgujuhtmega. Lisaks vähenevatele juhtmepaaridele võib võrgujuhe võib olla vabalt kuni 100 meetrit pikk ning on tunduvalt odavam. Ning mis peamine – ühest mahamängivast seadmest saavad andmed kätte erinevad koduseadmed, mitte ainult see üks ja ainus, milleni juhtmed otse viivad.

Kontseptsioon pole muidugi midagi uut – juba aastaid on müügil erinevaid seadmeid, mis üritasid sama teha. Ent praktiliselt esimest korda on nüüd tegu ühtse ja aktsepteeritud standardiga – DLNA arendusgruppi kuuluvad kõik juhtivad koduelektroonika toojad nagu Sony, Philips, LG, Samsung, Panasonic jt. Kokku üle 245 tuntud ja vähemtuntud firma. Nii ei pea kõiki seadmeid ostma enam ühelt tootjalt, vaid võib rahuliku südamega eri firmade vahel valida ja seadmed hiljem koos tööle panna.

Skeptikute rahustamiseks veel üks fakt – isegi standardivaenuliku imago pälvinud Microsoft otsustas oma uue Windows 7 opsüsteemiga sellega kaasa minna minna ja Windows Media Player 12 (saadaval hetkel ainult Windows 7 kasutajatele) toetab DLNA standardit täielikult.

Igat DLNA logoga telerit ei tasu osta
DLNA puhul tuleb mõista, et on jämedalt kahte eri tüüpi seadmeid – serverid ja pleierid. Server on seade, mis mängib meediat maha ning pleier see seade, mis oskab seda taasesitada. Nii võib serveriks olla kas NAS failiserver, arvuti, DVD-pleier, muusikakeskus. Pleieriks televiisor, mobiiltelefon; aga ka arvuti või muusikakeskus – mitmed seadmed oskavad täita mõlemat funktsiooni.

Kasutuskogemuse hindamiseks tuleb seega mõista, et tegu on paarisrakendiga – mida server ei oska, seda pleier ei mõista ja vastupidi. Nagu meie testist ka selgus, on küllalt pleiereid (näiteks televiisoreid), mis oskavad taasesitada vaid väga piiratud hulgal erinevaid videovorminguid.

Veel teooriat. DLNA standard toetab järgmiseid pildivormingutest vaid kahte (JPG, PNG), audiost AC3, AMR, ATRAC3, LPCM, MP3, MPEG-4 (AAC), WMA ning videovormingutest MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4 Part 2, MPEG-4 Part 10 (a.k.a AVC/H.264). Ülejäänud vormingute tugi on saavutatud läbi transkodeerimise ning nende toimimine praktikas kõigub tugevalt. Üldjuhul ongi serveril suht ükskõik, mis vormingus faile pleierile mängimiseks saata ja selle, kas see videopilt ka vaatajani jõuab, otsustab tarkvara pleieris.

Test
Saamaks selgus, milline on DLNA toetavate telerite olukord Eestis, leppisin kokku helistasin Tallinnas Euronicsi poodi ning nad lubasidki mind lahkelt ühel hommikupoolikul telereid testima. Kaasa võtsin ruuteri, switchi, hulga võrgukaablit ja DLNA toega Synology DS209+II serverit, kuhu oli salvestatud hulk erinevas vormingud videofaile, muusikat ja eri suuruses fotosid. Ühendades kordamööda eri telerid serveriga selgus, kui hästi või halvasti üks või teine nendest serveris peituvate meediafailidega toime tuli.

Televiisorite ühilduvust teiste koduseadmetega hindamise aluseks võttes oli võitja kiirelt selge – parimaks Eestis müügil olevaks teleriks on Samsungi 7nda seeria teler, teiseks jäi Philipsi 8000 seeria teler.

DLNA puhul on oluline teleri väljalaskeaasta/kuu ehk see, milline on selle tarkvara. Mitte see, kas tegu on LCD või LED televiisoriga või mitu tolli see seinal ruumi võtab. Näiteks eri Samsungi telereid uurides oli selgelt näha, et samal ajal välja lastud nii uhked LED (taustvalgusega) telerid kui LCD telerid sisaldasid suures osas sama tarkvara.

Teisalt tuleb tõdeda, et oht vana tehnikat osta on suur, sest keskmine teleriostja ei oska muud kui ekraanisuurust ja värve hinnata. Teiseks teevad poed lausreklaami ning allahindlusi sageli iganenud laojääkidele, millest on neil vaja lihtsalt lahti saada. Või kuidas teisiti nimetada 2-3 aastat vanu mudeleid, millest telerite maaletoojad enam midagi kuulda ei taha, aga poes soodushinnaga müügil.

Kõige kummalisem on endiselt Sony käitumine – kuigi DLNA tugi on justkui olemas, siis kõlbab see neil vaid fotode ja muusika tarbeks – ühtegi videovormingut ei õnnestunud Sony uusima telerimudeliga endiselt maha mängida. Kuku, ei ole enam see aeg, et teeme ise standardeid!

Pikemalt digikodu valimisest kirjutasin TM Kodu ja Ehitus ajakirja veeburarinumbris.

Telerite DLNA ühilduvuse testtabel

Tootja         Mudel                  Xvid    MPEG2    MKV       TS       M4V     WMA

Samsung     LE37B652T4W        jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     UE40B7000WWX     jah       jah      jah*      jah       jah       jah

Samsung     LE46A856S1M        jah       jah        ei        jah        ei         ei

Philips         42PFL866wH/12     jah       jah        ei         ei        jah       jah

Philips         52PFL8703H/10       ei         ei         ei         ei         ei         ei

Panasonic    TX-L32V10E           jah       jah        ei         ei         ei         ei

Sony          KDL46W5500K        ei         ei         ei         ei         ei         ei

* Pilt oli, aga häält mitte.

4 kommentaari

  1. Väga kahtlane testtabel. Kui testijal ei õnnestunud Sony w5500 puhul üle võrgu näha MPEG-2 videot, siis on mingi viga kas testijas või kasutatavas serveris.
    Isiklik kogemus mitme erineva seadmega on selline, et mpeg-2 on ainuke videoformaat, mida antud teler suudab üle võrgu näidata. (Seda on masendavalt vähe aga siiski rohkem kui mittemidagi.) Samas USB pulgalt mpeg-2 ei näe.

    Kas tabelis olevad teiste telerite ei-d on sama kvaliteediga???

  2. MIspärast Sony-t on rohkem nahutatud kui teisi on see, et kuigi ka üks Philipsi mudel (52PFL8703H/10) sai kirja vaid täisrea “ei” vastuseid, siis Philipsi puhul oli tegu mitu aastat vana mudeliga ning nende uus mudel juba näitab mitmeid vorminguid (42PFL866wH/12). Sony mudel oli aga uus ehk paremat neil pole.

    Kui sinu Sony näitas MPEG-2 videot, siis üks võimalik tagamaid võib olla see, et sinu kasutatud serveris olid transkoodrid peale keeratud. Selles testis aga lülitasin need kõik meelega välja, et näha ainult seda, mida teler suvalise serveri taga teha suudab.

  3. […] Loe lähemalt müügil olevate telekate testist. […]

  4. Samsung-i “hääle puudumine” .mkv puhul kehtib ainult .dts heli puhul, muid ta mängib.
    See, et keegi sai kodus testides muid tulemusi on lihtsalt seletatav telekate erivevate firmware versioonidega.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: