IT Kolledžis esineb avaliku loenguga F-Secure laborite juht Mikko Hyppönen

Keda huvitab viirustõrje argipäev ja tulevikusuunad, see võib minna kuulama F-Secure viirustõrje laborite juhti Mikko Hyppöneni, kes peab 11. mail kell kolm päeval IT Kolledžis loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Ettekanne on inglise keeles ja loeng toimub IT Kolledžis, aadressil Raja 4C, Tallinn.

Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (6285 800) teel. Loengust toimub ka reaalajas videoülekanne, mida on võimalik jälgida IT Kolledži kodulehel.

Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida

Tasuta Eesti telekanaleid edastavate digilevi saatjate arv kasvas 30-ni. Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida, et saada tagasisidet tavaantenniga vaadatava digitelevisiooni levikvaliteedi edasiseks parandamiseks.

Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uued telesaatjad Võrumaale Vastseliinasse ja Ruusmäele, et parandada digilevi kvaliteeti Haanja kuppelmaastikul. Levikvaliteedi parandamiseks põhjarannikul käivitati saatja Vihula vallas Laulis.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul levib digilevi tänaseks vaieldamatult paremini kui vana analoogtelevisioon. „Kui ETV analooglevi on normide järgi tagatud 98,58%-l territooriumist ning Kanal 2 ja TV3 levivad vastavalt 86%-l ja 95%-l, siis digitelevisiooni saab täna tavaantenniga vastu võtta üle 99%-l Eestist,“ kinnitas Pihel. „Viite tasuta vaadatavat telekanalit edastab ühtekokku 30 digilevi saatjat üle Eesti, samal ajal tasuliste kodumaiste teleprogrammide levi õhu kaudu piirdub 11 saatjaga.“

Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel kavatsetakse digilevi kvaliteedi parandamiseks rajada vajadusel veel mõned uued telesaatjad ning häälestada ümber olemasolevaid saatjaid, kuid selleks vajatakse televaatajate abi. „Palume televaatajatel võimalikult peatselt testida tavaantenniga vastuvõetavat digilevi,“ lausus Lepp. „Kui mõnes kodus üle Eesti esineb veel häireid kodumaiste digikanalite vastuvõtul, siis palume sellest digilevi abitelefoni 17101 või e-posti digilevi@mkm.ee kaudu kohe teada anda. Televaatajatelt saadud tagasiside alusel saavad nii Levira kui ka Tehnilise Järelevalve Amet mõõta tavaantenniga vaadatava digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti. Tahame leviprobleemidele leida lahenduse võimalikult kiiresti, et Eesti üleminekul digilevile 2010. aasta 1. juulil oleks levikvaliteet laitmatu.“

2010. aasta 1. juulil lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes vaatavad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.

Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.