Kaameratega kütusehindade vastu

Laupäeva möödasaatmiseks on erinevaid viise. Võib magada, sügada koera kõrva tagant, olla niisama mõttetu ja puhata või… avastada ennast elektriposti otsas kõlkumast. Pärast teist tundi novembrikuu värskendavates tuuleiilides pidin isegi imestama, et kuidas ma ometi siia sattusin 🙂
Valvekaamerat paigaldamas
Vanarahvas ütleks, et kui liiga palju lobised, siis omad vitsad peksavad. Minu puhul sai “saatuslikuks” rida IP-kaamerate teemalisi artikleid ja oma sügav huvi toredate tehnikasaavutuste vastu. Ja nii juhtuski, et kui sõber küsis esmalt lihtsalt konsultatsiooni, kuidas ta saaks oma suvekodu ehitusel kaameratega silma peal hoida, siis lõpuks arenes pelgalt konsultatsioonist välja täiemahuline tööprojekt. Ei, mitte valesti mõista, tegelikult mulle kõik väga meeldis. Vahel on väga kasulik ka praktilisi kogemusi värskendada, muidu on oht pelgalt teoreetikuks ja eluvõõraks jääda. Postiotsas kõlkudes pani lihtsalt situatsioon muigama ja mõtlesin seda siingi teistega jagada.

Kuidas siis kaameratega kütusehindade vastu sõditakse? Värk lihtne. Kujutage ette, et hakkate ehitama või renoveerima suvekodu. Enamgi veel, mitte ei ehita ise, vaid lasete ehitada. Aga et suvekodu ja “päriskodu” vahele peab jääma erinevate segavate faktorite koosmõju välistamiseks jääma vähemalt 50 km (mõnede arvates rohkemgi), siis iga õhtu (või iga nädal) ise kohalesõitmine oleks märkimisväärne kütuse- ja ajakulu. Lahenduseks on paigaldada IP-kaamerad, millega saab rahulikult kodust või kontorist palgatud ehitusmeestel silma peal hoida. NB! Ehitajaid tasub oma ideest teavitada enne lepingu sõlmimist 😉

Kõnealune projekt sai väga korralik. Kuna õnneks igat krooni lugema ei pidanud, siis võis kasutada professionaalset tehnikat. Ja ega vähemaga hakkama polekski saanud, sest olud olid rasked. Vaja salvestada ehitusfirmaga võimalike vaidluste tarbeks kogu ehitusprotsess (4-5 kuud, enamus sellest pimedal ajal), võimaldada üle Interneti jälgimist ja kõik seadmed peavad vastu pidama välioludes. Ja mitte ainult ilmastikule vaid ka võimalike pikanäpumeeste mõistes. Sest kes garanteerib, et varas huvitub põrandalaudadest, kui samas kõrval on mitmete tuhandete eest IT tehnikat?

Nii saigi paigaldatud AXIS 221 kaamera välikorpuses elektriposti otsa, selle kohale liikumisanduriga varustatud lisaprožektor. Teine, veelgi parem kaamera, mida saab kaugjuhtimisega liigutada, AXIS 215PTZ-E niipalju kõrvale, et pakkuda teist vaatenurka. Samas näevad ja valvad kaamerad üksteist. Kinnituspoltidelt on kandid maha käiatud, kogu süsteem saab toite PoE tehnoloogiaga üle võrgukaablite, keskus omakorda UPS-iga varustatud. Internetiühendus tuleb Elioni WiMAX lahendusega 20 meetrise masti otsast. Kõik juhtmed saavad kokku ühes kindlalt suletavas, aga täiesti kütteta kõrvalhoone seina külge polditud seadmekapis. Seal omakorda väga võimalusterohke Frit!box 7270 ruuter ja Synology DS209+II server, mis oskab kaamerate pilti salvestada ja üle võrgu nähtavaks teha. Infapunakahur ja üht-teist nipet-näpet veel mujalgi. Projekti maksumuseks kujunes küll päris kopsakas ~50 000 krooni (millest enamuse moodustas kaamerate hind), aga arvestades, et nii server, ruuter kui kogu võrgulahendus läheb seal kohapeal hiljemgi aktiivselt ja teisteski funktsioonides kasutusse, polegi ehk summa nii suur. Südamerahu, võimalus pidevalt ehitusel silma peal hoida ja kokkuhoitud kütuseliitrid pealekauba.

3D remondiabimees

Valmistun kodus kamina ehituseks. Plaan on vana „plekkahju“ asemele, mis juba lammutatud, hubane kamin teha. Pärist pottsepaks ei kavatse hakata, vaid ostan õhkkütte kaminasüdame, aga kivid selle ümber loodan küll ise paika saada.

Mis on kaminaehitusel pistmist IT-ga? Enne ehitama hakkamist tuleb välja mõelda disain ja teha umbkaudnegi arvestus, kuidas ehitada ja palju materjali kulub. Ja kuigi alguses mõtlesin vaid pabervisandiga piirudada, olen nüüd väga õnnelik, et asja siiski arvutisse modeleerisin.

Arvutis 3D joonise kasutamiseks võtsin Google Sketchup 7 nimelise programmi (tasuta versioonist täiesti piisab), millest tegime hiljuti ka Arvutikasutaja ajakirjas juttu. Kui seal sai räägitud eelkõige ehitiste projekteerimise eelsete visandite tegemisest, siis nagu selgus, sobib asi hästi ka üksikute korteriosade planeerimiseks.

Google Sketchup visand.

Liialdamata kulus mul vaid tund-kaks programmi õppimiseks nii kaugele, et enam ei pidanud mõtlema, kuidas programmiga hakkama saada. Esialgu lähebki vaja vaid kolme tööriista ning teadmist, et ruumiliseks saab kujundeid neid lükates või tõmmates. Ehk näiteks joonistate maha ristküliku ning seejärel tõstate selle ühest küljest nii kõrgeks, nagu vaja. Nii sünnib näiteks sein. Seina sisse ukseava saate aga nii, et joonistate seinale teise ristküliku ja lükkate sellejagu seina välja.

Mis osas see paberil joonistamisest parem oli? Kõik umbkaudsed mõõtmed said selge pildi ning peagi selgus, et esialgne idee ei tööta – eri nurkade alt vaadates ilmnesid mitmed vead. Kiirelt sai proovida erinevaid tekstuure, kõrguseid, kattematerjale. Isegi seda, kuidas päiksevalgus eri kellaaegadel varjud tuppa joonistab. Ja mis põhiline – visuaalselt pilt ees, hakkas uusi ideid robinal tulema. Soovitan!

Kodune kaablivedu

Vahelduseks üks ajaveebile iseloomulikum sissekanne – millega on blogi autor ise tegelenud.

Viimased nädalad olen nimelt tegelenud teemaga, mis Kiibi teemaga hästi haakub – vedasin remonditavas korteris TV ja võrgukaableid laiali. Sest nagu kuulda on, siis koju arvutivõrgu-, televisiooni- ja telefonikaablite paigaldamine on üks asi, mida ehitusfirma hooleks jätmine oleks tänases Eestis suur lollus – kompetents lihtsalt puudub ning sageli kõlbab selliselt „võtmed kätte“ lahendustelt vaid tolmu pühkida. Torge käib selle pihta, et endiselt paigaldatakse Eestis CAT5(e) kaableid, samas kui põhjamaades kehtib juba kaks aastat reegel, et alla cat6 kaablite koju paigaldada ei tohi ning sama räägib kaine mõistus – remonti teed ikka kümneaastase perspektiiviga, alla 1 GBit/s ühenduskiirust lihtsalt ei tasu täna enam kuhugi planeerida. Varjestusest või elektrikaablitest eemal hoidmise vajadusest pole samuti midagi kuuldud.
TV + CAT6 + telefonijuhtmetele mõeldud seadmekapp.

Pildil on näha loomisjärgus seadmekapp korteri välisukse kohale, kuhu jooksevad kokku kõik korterisse laialiveetud võrgu- ja televisiooni(antenni)kaabli otsad ning koridori püstikust sissetulevad kaablid. Samas asub ADSL-modem ja WiFi ruuter. Sellise lahenduse puhul on lihtne igasuguseid ühendusi ümberseadistada, näiteks kasutada algselt telefonile mõeldud kaablit võrgukaablina või vastupidi. Või hakata SAT-TV asemel Eesti digilevi kliendiks või televiisor ühest toast teisse tõsta. Pildi paremas servas on näha metallist ja maandatud kaablikarbiku ots, mille sees mööduvad võrgukaablid ohutult elektrikilbist ja mitmest ristuvast elektrijuhtmest.

Miks üldse moodsal WiFi ajastul peaks korterisse kaableid laiali vedama ning täpsemalt ka minu ettevõtmisest saab lugeda ülejärmigsest TM Kodu ja Ehitus ajakirjast.