Kolm päeva digilevini – tööd veel käivad

Vaid kolm päeva enne analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist avati Kallastel uus, vertikaalse polarisatsiooniga digilevi saatja – sellelt saatjalt pildi nägemiseks peavad vaatajad Peipsi rannikul alates Kallastest kuni Mustveeni ning sisemaal kuni Tormani ronima katusele ja keerama antenni maapinnaga risti ning Kallaste suunale. Hetkel teenindab piirkonda Valgjärve või Koeru mast.

Mida siit välja lugeda? Neile mõnele tuhandele majapidamisele, kes on just praegu digiboksi soetamas ja antenne kohendamas, on tegu muidugi halva uudisega – lubatud kvaliteeti ei pruugi tehtud investeering esimesel hetkel tuua. Sest käesolev uudis viitab selgelt, et hoolimata juba kuid tagasi räägitud tööde lõpust on veel endiselt halva leviga kohti.

Hea on uudises kindlasti see, et tööd pildikvaliteedi parandamiseks käivad endiselt ning vastavad asutused pole oma tööd lõppenuks lugenud ega oota pelgalt minuteid piduliku lülitivajutuse ja tordi lahtilõikamiseni. Seda kinnitab ka digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel: „Kuigi Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised näitavad, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud, jätkub leviala edasine parandamine ka pärast Eesti üleminekut digilevile,“ ütles Pihel. „Näiteks juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, et digisignaal leviks maastikul paremini ning läbiks kergemini metsi ja muid takistusi. Sagedusemuutust pole aga tehniliselt võimalik teha enne vana analoogtelevisiooni väljalülitamist.“

Analoogtelevisiooni pilt kaob Eestis 1. juuli varahommikul kell 5.00.

Mobiilne internet püsiühenduseks?

Õuetemperatuuri tõusuga samas taktis kogub tuure mobiilse interneti pakkumine – Elisa hoogne MINT reklaam, Tele2 alates 99 krooni kuus ja EMT levib kõikjal. Mobiilne interneti on kindlasti kasutatav ja sõltuvalt asukohast võib tõesti tegu olla parima pakkumisega. Aga enne kui ummisjalu uue, soodsa ja mugava internetipakkujaga leping sõlmida, tasub tähelepanu pöörata paarile detaile.

Eelkõige tahan tähelepanu juhtida alla- ja üleslaasimiskiiruse erinevusele. Nagu mitmedki teised kodukasutajale optimeeritud teenused, on ka mobiilne internet loodud asümmeetrilisena – allalaadimiskiirus on vähemalt 5x suurem üleslaadimiskiirusest. Enamasti see polegi probleem, sest praktiliselt kõik inimesed laadivad rohkem andmeid internetist alla. Siia hulka kuuluvad tegevused nagu veebi sirvimine, meilide lugemine, videoklippide ja fotode vaatamine jpm. Mobiilse interneti üleslaadimiskiirus võib olla aga niivõrd väike, et sellega tuleb juba eos arvestada – meilide saatmine, fotode üleslaadimine, aga ka Skype kõne või videokonverentsi pidamine nõuab just üleslaadimiskiirust.


Üleslaadimiskiirus on mobiilse interneti puhul piiratud kahest kohast. Esiteks paketist, mille te ostate. Sageli ei too operaatorid täpset üleslaadimiskiiruse numbrit väljagi. Arvestage, et see on 5x väiksem. Näiteks, kui operaator lubab 1 Mbit/s allalaadimiskiirust, siis üleslaadimiskiirus võib olla vaid 200 kbit/s. Mis on juba väga vähe – Skype kõne toimib vaid ideaaltingimustes, videokonverentsi pidada ei saa, ühe foto üleslaadimine võtab 1-2 minutit.

Teiseks tuleb kindlasti vaadata, millise USB „pulga“ te endale saate. Ehk modemi. Need on tehnoloogiliselt erinevad. Jällegi reklaamitakse eelkõige allalaadimiskiirust. Kui modem toetab HSDPA standardit, siis see viitab ainult kiirele allalaadimisele. Otsige ka märget HSUPA kohta (High Speed Uplink Packet Access). Ainult selle standardi toega USB modemid võimaldavad mõistlikku üleslaadimiskiirust, sõltuvalt versioonist kas 2, 5,7 või rohkemgi megabitte sekundis. Kui aga HSUPA tuge modemil pole (nagu mitmedki täna müüdavad USB modemid nii EMT, Tele2 kui Elisa valikus), siis olete ennast juba eos piiranud vaid 384 kbit/s üleslaadimiskiirusega, mida ei saa suurendada ka paketivahetusega. Teie tehnika lihtsalt ei toeta kiiremat ühendust. Näiteks Huawei E169 ei toeta kiiret uploadi, aga Huawei E180 toetab. Mõne operaatori juures nendel “pulkadel” tarbija jaoks hinnavahet polegi.

Tele2 logoga Huawei E180 ilmastikukindlas korpuses




Muidugi mõjutab kiiruseid ka signaali tugevus. Kui leviga on probleeme (levitugevus alla 50% või ainult „kaks pulka“), siis saaksite kindlasti kiirema ühenduse viies „antenni“ ehk oma USB pulga õue ning võimalikult kõrgele. Seda võib teha USB pikenduskaabli ja IP65 märkega elektrimeestele mõeldud karbikutega. Sobiv karbik maksab ~35 krooni. Kõrgustesse pürgimisel arvestage aga äiksega, üle majakatuse viimisel peab jääma lähedusse piksevarras, muidu riskite tabamuse korral külgeühendatud arvutist ilma jäämisega.

Kas Viasat kõrbeb?

Viasat tegi täna väga kummalise avalduse, millele ainus loogiline seletus on, et firma on sügavalt mures, kui palju uusi kliente õnnestub neil Eesti üleminekuga digilevile saada. Tõele au andes on nende teenus viimasel ajal paranenud (näiteks lisandus ETV2), ent retoorika on endiselt suunatud tarbijate eksitamisele ja teadlikule veesogamisele.
Jutt käib Postimehe tarbijalisas avaldatud nupust (http://www.tarbija24.ee/?id=242031), kus Viasat pahandab, et nemad ei saa oma digiboksidele taotleda Digilevi märki. No shit, Sherlock. Keegi võiks mulle palun põhjendada, miks peaks satelliittelevisiooni vastuvõtmiseks ehitatud digiboks üldse soovima õhu kaudu leviva digitelevisiooni vastuvõtmist tõestavad märki?

Lugedes ka Jüri Piheli vastulauset (http://www.e24.ee/?id=242205) ei jäägi muud üle, kui valida – kas Viasati kohalikud töötajad on niivõrd rumalad, et ei saa mitte millestki aru, või vastupidi, niivõrd targad, et on otsustanud lihtsalt meedia ja avalikkusega manipuleerida ja oma tootele reklaami teha.

Kellele on kogu temaatika veel võõraks jäänud, siis selgitan asja puust ja punaseks värvitult korra lahti.

Digilevi märgis tähistab seadet, mis toetab õhu kaudu leviva digitaalse televisiooni vastuvõtmise võimekust. Paned detsimeeterantenni katusele ja ühendad antennikaabli kas digiboksi või otse digituuneriga televiisoriga. Ehk DVB-T tehnoloogia.

Märgist väljastab valitsuse algatatud organisatsioon, kes on oma turundustegevuse ja teatava jõupositsiooniga saanud selle niivõrd populaarseks, et sellele vastavust on asunud taotlema peaaegu kõik sobivaid seadmeid.

Loogika on sama, kui ma teeksin firma, mis hakkab näiteks müüma… erikujulisi kohviube. Mida oskavad jahvatada vaid spetsiaalset kohvimasinad. Tarbijate abistamiseks ma disainin logo ja trükin sellega kleebised, mille annan firmadele, kes sobivaid kohviveskeid toodavad. Sellega tahan öelda, et sellised märgised on puhtalt turuolukorrast sündivad – kui ühel organisatsioonil õnnestub tekitada tarbijates nõudlus, siis saab seda ära kasutada tootjate survestamiseks (vastavusnõuetega, märgisele kandideerimisega).

NÜÜD see, kas televiisoril on digilevi märk või mitte, ei puutu TEHNILISELT absoluutselt mitte ei Viasati ega Elioni ega Starmani ega ükskõik kellelegi teisse, kes ei edasta telepilti DVB-T tehnoloogiaga. Elioni digiboksi ühendad ju SCART-kaabliga (uued vist HDMI-ga?), Viasati Thomsoni digiboksid samuti. Miks peaks pipraveskeid müüv ettevõte olema mures, kas tema veskid jahvatavad kohviubasid või mitte.

Konks peitub mõistagi tarbijates. Niikaua kuni leidub neid, kellel on kogu valdkond võõras, siis on neid võimalik eksitada. Ega inimest ju ei huvita, kas telepilt tuleb DVB-T, IPTV või DVB-C vahendusel. Nemad ei saa aru, et ilma digilevi märgita teler töötab suurepäraselt Elioni, Viasati või Starmani teenusega koos. Kui meedias pasundatakse Digilevi märgist, siis on vaja segada vett ja samuti selle laineharjal pildile tõusta – riik on paha ja lihtsalt ei anna Digilevi märki muidu tublile Viasatile, kes on selle tegelikult igati ära teeninud?

Mobiilioperaatorid karvupidi koos

Aasta või kaugemi on vaikselt tuure kogunud üks suuremat sorti kakelung mobiilsideoperaatorite vahel. Algas see kliendinumbrite avaldamisest, mida kokku liites selgus, et Eestis elab vähemalt 2-3 miljonit inimest. Siis tuli levikvaliteedi kõrvutamine koos kaheldava retoorikaga, mobiilse interneti sõda ning pidev hinnasurve ning mobiiltelefonide tootjatega suhted nagunii peale selle. Nüüd on Tele2 agressiivne reklaamikampaania ajanud Elisa suisa tagajalgadele ning täna tuli pressiteade, mis süüdistab näidete alusel konkurenti jõhkras valetamises.

Reklaamis valeväidete esitamine peaks kuuluma Tarbijakaitse pädevusse, mina soovitaks Elisal otse sinna pöörduda ning kui ka see amet rikkumised tuvastab, siis alles asja suure kella külge panema. Sest reatarbija ei saa enam ammu aru, millest jutt või kellel rohkem õigus. Ja ühe osapoole väiteid, isegi kui need on õiged ja hästi argumenteeritud, ei usaldata täielikult nagunii.

Huvitav on seekordse kakelungi valguses mõelda eri mobiilsidefirmade meediakuvandile. EMT ajab vaikselt oma Minu EMT asja, millest on kuulnud küll vist iga viimane kui koolijüts tänaseks. Arusaamisega võib olla segasem lugu ning muus osas kõvasti tagasi tõmmatud turundustegevus võib neile mõne aja pärast suisa ohtlikuks muutuda. Tele2 on suutnud samuti enda sõnumeid edastada, olgu siis isikupäraste reklaamikarakterite järjepideva kasutamise või hästi valitud “meie tegime nüüd ka” sõnumitega. Miks neid aga konkurendid niivõrd segavad, et kõigi reeglite vastaselt ja kohatult ennast nendega reklaamides kõrvutama on asutud… seda põhjust oleks kunagi asjaomastelt päris huvitav kuulda. Elisa aga kipub jääma pelgalt tülinorijaks, seda hoolimata konkurentsitult kõige aktiivsemast PR tegevusest – väike statistika minu meilboksis näitab, et Elisa on saatnud viimase aasta jooksul välja kõige rohkem pressiteateid. Lausa 2-3 korda rohkem kui ükski teine IT/Telekommunikatsioonifirma. Teenuseid võivad neil olla head, ent reklaamistrateegia nõrguke. Olgem ausad, “täissidelahendus” on raske väljagi hääldada, rääkimata mõistmisest või ihaldusväärne olemisest. Ning teiste tümitamine ei huvita õnneks või kahjuks peagi enam kedagi, vaja on ise asjad ära teha ja oma tegemised ka teistele arusaadavasse pakendisse pakkida.

Elisa pressiteade oli järgmine:
Elisa peab kahetsusega nentima, et konkureeriv operaatorfirma Tele2, kelle klientide arv on aastaga kahanenud 55 000 kliendi võrra, on viimastel nädalatel meediale edastanud valeandmeid. Tele2 valed seavad kahtluse alla kogu telekommunikatsiooni sektori usaldusväärsuse.

Toome ära konkreetsed valeväited:

1) 01.02.2010 saatis Tele2 välja pressiteate, kus tõi välja numbriliikuvuse statistika ning väitis, et eelmisel nädalal esitas avalduse oma numbri ületoomiseks Tele2 ligi 1000 inimest.

Numbriliikuvuse statistika on kõikidel operaatoritel sama ning pärit riiklikust instantsist Tehnilise Järelevalve Ametist. Tegelik number näitab, et Elisast soovis Tele2 mainitud jaanuari 4. nädalal üle minna 143 inimest ja samal ajal soovis Tele2-st Elisasse üle tulla 123 inimest. EMT-ist soovis Tele2-te numbri üle viia 182 ja samal ajal Tele2-st EMT-sse soovis oma numbri tuua 118 klienti.

2) 09.02.2010 väljastas Tele2 Eestis pressiteate, kus väitis, et on konkurentidelt viimase kahe aasta jooksul juurde võitnud juba üle 20 000 kliendi. Tele2 kontserni aastaaruande (09.02.2010) andmetel on Tele2 Eesti klientide arv aastal kukkunud 55 000 kliendi võrra. Aastal 2009 oli Tele2 Eesti klientide arv 447 000 ja aastal 2008 502 000.

3) 09.02.2010 ütles Tele2 Eesti telekomi ajaloos kõige suuremat kliendiarvu kukkumist kommenteerides, et loeb aktiivseks vaid sellist SIM-kaarti, mida on kasutatud või millele on tehtud pangalaadimine 90 päeva jooksul alates kaardikasutuselevõtust. Tele2 väitel on teiste operaatorite puhul vastav päevade arv 270.

Tegelikult loeb Elisa aktiivseks vaid SIM-kaarte, millega on tehtud vähemalt üks toiming viimase 30 päeva jooksul. See tähendab, et Elisa kliendibaasi arvestamise reeglid on oluliselt rangemad. Seega kajastab Tele2 klientide arv suures hulgas kliente, kes Elisa kliendiarvudes ei kajastuks.

Kaks ühes – ETV ainult koos ETV2-ga

Täna tuli pressiteade, et Viasat ja Eesti Rahvusringhääling on jõudnud kokkuleppele ETV2 edastamise osas sat-TV vahendusel. Alates tänasest (täpsustatud, esialgses pressiteates oli 1. veebruar kuupäevaks, hetkel 14. kanal nimekirjas) lisandub Viasati pakettidesse telekanal ETV2. Pressiteates on mõlemad osapooled väga sõbralikud, üks kiidab teist hea ja kaugele vaatava investeeringu ja teine esimest hea kanali eest, mis laseb varasemat käteväänamist arvesse võttes eeldada, kes kummale järgi andis.

Nimelt ähvardas ERR veel sügisel Viasati ilma ETV kanalitta jätta, sest viimane ei edasta nende teist, ETV2 kanalit. Viasat pareeris omakorda suure investeeringuvajadusega ning lükkas palli ERR-i kapsaaeda – too ei tahvat midagi maksta. Võib vaid arvata, millised olid läbirääkimised ja kas meedia kaudu esitatud bluffist neis ka kummalgi kasu oli, sest ETV kanalita Viasat ju jääda siiski ei saanud ning leping oleks lõppenud juba selle aastaga. 2008. aastal tehtud uuringu andmetel on Viasatil 9% turuosa Eestis, aga vaadates analoogtelevisiooni lõpu lähenemise ettevalmistusi, investeeringuid ja reklaamikampaaniaid, ei imestaks, kui see on neil tänaseks juba kasvanud.

Ametlik pressiteade oli järgmine:
“Täna, 7. detsembril sõlmisid Viasat ja Eesti Rahvusringhääling (ERR) kokkuleppe, mille kohaselt lisandub täna Viasati pakettidesse üle-eestiline telekanal ETV2.

ETV2 lisandumist pakettidesse on oodatud pikka aega. „Kuna uue kanali lisamine satelliidile on kulukas, sõltus meie otsus sellest, kui hästi vaatajad kanali vastu võtavad ja millised on kanali pikemaajalised plaanid,“ ütles Viasat Eesti turundusjuht Pavel Maskaljun ning lisas, et ETV2 on tänaseks ennast tõestanud hea ja kvaliteetse kanalina. “Usume, et kanali lisamine rõõmustab paljusid Viasati praeguseid ja tulevasi kliente,“ rääkis ta. Samuti näevad kõik Viasati kliendid ka edaspidi ERR põhikanali ETV programmi.

Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa leiab, et Viasat on teinud väga mõistliku ja perspektiivitundega otsuse. „Ma tõesti kiidan Viasati inimesi, kes tänastest rasketest majandusoludest hoolimata tegid kuluka otsuse ja lisasid ETV2 oma põhipaketti. Julgen ka arvata, et televaatajad võtavad selle otsuse vastu suure rahuloluga,“ ütles Allikmaa ning lisas, et Rahvusringhääling teeb omalt poolt kõik selleks, et koos majandusolude paranemisega areneks ka ETV2 programm.

ERR avas ETV2 testkanali 2008. aasta Pekingi olümpiamängude eel. Täisprogrammiga alustati 2009. aasta alguses. ETV sõsarkanali ETV2-e programmi põhirõhk on laste- ja noortesaadetel, venekeelsetel saadetel ning varasematel aastatel valminud kvaliteetsaadete kordustel.

Leping ETV2 programmi edastamiseks on sõlmitud kolme aasta peale ning kanal lisatakse kõikidesse Viasati pakettidesse. Uus kanal on hõlpsasti leitav – Viasati digi-TV klientidel tuleb selleks teha oma teleritele automaathäälestus.

Lisaks eestikeelsetele kanalitele ETV, Kanal2, TV3, TV6, Kanal 11 ja Viasat Sport Baltic on digi-tv operaatori paketis eestikeelsete subtiitritega varustatud mitmeid mängu- ja dokumentaalfilmikanaleid.

Viasat kuulub Euroopa suuruselt teise geograafilise leviulatusega meelelahutusmeedia gruppi Modern Times Group (MTG). Viasat Broadcasting on suurim tasuta telekanalite ja tasulise satelliit-digitelevisiooni operaator Skandinaavias ja Baltimaades. Lisaks tegutseb Viasat Tsehhis, Ungaris, Venemaal, Sloveenias ja Balkanimaades. Viasati kanaleid edastatakse kokku 100 miljonile vaatajale 24 riigis. MTG on enamusosanik Venemaa suurimas iseseisvas televõrgus (CTC Media –NASDAQ: CTCM) ja juhtiv kommertsraadiote operaator Põhja- ja Baltimaades. ModernTimes Group MTG AB A ja B aktsiad on noteeritud OMX Nordic Exchange Large Cap nimekirjas (MTGA´ ja MTGB´).”