Nokia tegi ära!

Uusi telefone kiputakse kiruma, et niipalju lisafunktsioone külge poogitud, kas sellega helistada enam saabki! Olgu muuga kuidas on, aga ühe lisafunktsiooni üle, mis muutub üha paremaks, olen ma küll väga õnnelik – kaardid ja GPS.

Tõsi, mulle on poisikesest peale meeldinud kaardid ja mida täpsemad, seda parem. Nii lahe on ju kaardi järgi ringi liikuda, olgu siis metsas või võõras linnas ning avastada, et näe, jõudsingi siia, kuhu tahtsin. Ja GPS lisab kaartidele veelgi mugavust juurde. Autoga GPS-i järgi sõites avastad tuttavaski kohas kiiremaid marsruute, võõral maal on aga tegu asendamatu abimehega.

GPS ja korralik kaart telefonis on vähemalt teoorias ideaalne kombinatsioon, sest telefon on sul alati kaasas. Eraldiseisvad GPS seadmed on küll siiani paremad ja ka korralikku maanteeatlast autos ei asenda teatud juhtudel mitte miski, ent on sul siis üks või teine alati kaasas (või olnud raha GPS-i otsmiseks). Ovi Maps 3.0Aga GPS-navigeerimist vaja minna ka siis, kui seda kõige vähem ootad. Möödunud sügisest meenub näiteks, et silmasin õhtupimedas kusagil Türi-Rapla vahel järku metskitse tee servas lebamas. Pidasin auto kinni ja uurisin lähemalt – kits elus, aga saanud autolt nii tugeva löögi, et kabuhirmust hoolimata ei suutnud enam jalgugi alla võtta. Helistasin siis keskkonnainspektsiooni, et tulgu jahimees ja tehku halastuslask. Aga kus kits on? Pime, koht võõras… GPS koordinaadid, mis telefonist sain, kulusid väga ära.
Sestap olingi rõõmsalt üllatunud, kui üle paari kuu oma Nokia telefoni tarkvara uuendama asudes midagi kaardiprogrammi uuendustest räägiti. Ja tõsi see on, miskine Ovi Maps tuli uuendusega prauh telefoni (Ovi on Nokia internetiteenuste kaubamärk, ovi – soome k. uks). Juba esimesest pilgust uuele kaardiprogrammile võis aru saada, et lõpuks tuli ära! Lõpuks on ka telefonivariant korralik – seda nii funktsioonide kui Eesti kaardi detailsuse koha pealt. Kui eelmine versioon, Nokia Maps jättis soovida nii funktsioonide kui vaid suuri teid kujutava Eesti kaardi poolest, siis nüüd enam ei elagi ma põllul, olen isegi kaardile jõudnud!

Kaardivaade on põhjalikult ümber tehtud, lisandunud funktsioone (nagu oma praeguse asukoha juurde tagasiliikumise nupp kaardil vs „minu asukoht“ menüüsügavusest), ka lõpuks ometi „autoarmatuuri vaade“. Nokia Maps oli täiesti autojuhi vaenulik – liikumiskiirust oli ainult võimalik vaadata koos juhistega kaardirežiimis (tillukirjas ekraani allservas). Aga autospidomeetrid ju valetavad kuni 10 km/h. Nüüd on eraldi statistikalehekülg ka Nokia telefoni jõudnud – kiirus, kõrgus, tempo ja koordinaadid suurelt olemas.

Päris probleemideta uuendus siiski ei möödunud – vanad kaardiandmed põhjustasid telefonile ületamatu konflikti, mis lahenes alles siis, kui PC programmiga (Map Loader) kõik vanad kaardid ära kustutada ja uued asemele tõmmata.
EMT ja Nokia pood Solarises
Nokiast veel niipalju, et novembris avas firma oma seni ainukese esinduspoe Eestis. Kus? Võite ise arvata. Vihjeks niipalju, et milliselt viimasel ajal avatud uuest kaubanduskeskusest võiks eeldada piisavalt professionaalset turunduskampaaniat, et luua kõikide suurte kaubamärkide esindajatele tunne, et seal peavad nad ikka kohal olema…

“Oleme võtnud enda eesmärgiks olla rahva keskel ka füüsilises mõttes – uues Nokia Kontserdimaja kõrval asuvas esinduspoes saavad inimesed kõiki Nokia uudistooteid oma käes hoida, kohapeal katsetada ja asjatundjatelt nõu küsida” selgitas esinduse avamise tagamaid Nokia Eesti juhatuse liige Jüri Teemant.

Tallinn Mobile 3G tõmbab endale ise vee peale

Varem Bravocomi kaubamärgi all tuntud firma muutis turundusnime ja pakub sideteenuseid nüüdset Tallinn Mobile 3G nime all. Kuna nimemuutus märgib ka põhiteenuste valmimist ja aktiivse müügitegevuse algust, on paslik vaadata, mida siis pakutakse. Mulle isiklikult on tulemust uurida seda võrra huvitavam, et just Bravocom oli see firma, kellega koos pidi tänaseks kadunud Kalev Meedia (kus töötasin ka mina Arvutikasutaja toimetajana) turu vallutama. Kalev Meedia pidi pakkuma sisu, Bravocom selle tarbijale jõudmiseks tehnilised vahendid. Kahjuks või õnneks jäi see projekt (ning kaubamärk Kalev Mobile) tulemata.

Küll aga on meil nüüd olemas neljas 3.5G HSDP tehnoloogial põhinev andmesidevõrk. Firma hinnakirjast leiab veel viited WiMAXi lahendustele ja ADSL2+ tehnoloogial tuginevatele sideteenustele. Eri sidelahendusi ja teenuspakette on firma kodulehel toodud küll lausa kümneid, aga… valida pole siit küll mitte kui midagi. Erakliendile mahupiiranguga paketid hinnaga 400 kuni 1000 krooni kuus, kusjuures ka selle 1000 kroonise kuumakse eest saab vaid 2 Mbit/s allalaadimiskiirust ja 1 Mbit/s üleslaadimiskiirust? Aga kuidas mõista mahupiiranguteta pakette, millest parim pakub 1 Mbit/s ja 256 kbit/s üleslaadimist 503 krooni eesti kuus? Erakliendina pole mul siit midagi valida. Seda enam, et kiire statistika oma ruuterist selgitas, et minu keskmine kuu allalaadimise maht on 15-20GB. Ja ma ei sikuta filme ega mingeid suuri faile. Sirvin veebi, saadan meile, räägin Ventrilo või Skype vahendusel sõpradega, vahel vaatan youtube videosid.

Heakene küll, ju on tegu 3,5G lahendusega. Aga halloo, klientidel on peagi täiesti ükskõik, millise tehnilise lahendusega talle internet koju tuleb. Tema valib vaid kiiruse, saadavuse ja hinnaarvestuse alusel. Ja Tallinnas ning teistes suurlinnades on kaablivõrgul põhinevaid alternatiive jalaga segada.

Hinnakirja koostamisel võetakse tavaliselt aluseks kaks tegurit – teenuse omahind üheltpoolt ja teisalt turuolukord. Uuel tulijal peab olema midagi, mida teistel pole. Soovitatavalt tehnoloogiline eelis, sest nii saab küsida suuremaid teenustasusid. Kui seda pole, peaks lööma hinna või teenindusega. Aga mida teeb Tallinn Mobile 3G? Uurides ka ärikliendi hinnakirju ma lihtsalt ei mõista. Miks peaks keegi neid valima? Ajal, kui turuliidrid võistlevad ja kaklevad linnades 100 Mbit/s kiirustega ja kuni 10 Mbit/s on muutumas standardiks alla 500 kroonise kuumaksega, siis tuleb turule uus tegija üleeilsete kiiruste ja ratsa-rikkaks unistuste ajast pärineva hinnapoliitikaga?

Tallinn Mobile 3G firma ProGroup Holding OÜ omanikeringi kuuluvad Marcel Vichmann, Oliver Kruuda, Peep Põldsamm, Jaanus Kikas. Äripäeva andmetel peitub suurim osanik – ligi veerand firmast – peitub Danske Banki kliendikonto taga. Poisid, ma saan aru, et investeering oli suur ja plaanid ilusad, aga nii edasi minnes jääta üldse rahast ilma. Ülemiste järv kummitab päris lähedalt, praegu näikse küll, et selle vanake on kogu projektile vett peale laskmas.
Tallinn Mobile 3G logo
Ametlik pressiteade oli järgmine:
Bravocomi kaubamärki omav ProGroup Holding OÜ on otsustanud muuta kaubamärki ning koondas kogu tegevuse uue kaubamärgi „Tallinn Mobile 3G“ alla.

Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte teinud läbi palju muudatusi – Bravocomi ja Zorro kaubamärgi alt mobiiliteenuseid pakkuvast firmast on saanud tänaseks sideoperaator, mis pakub kompleksseid täisteenuslahendusi interneti, andmeside, lauatelefoni ning mobiilside valdkonnas. Oleme ajaga kaasas käinud, teinud mahukaid investeeringuid nii mobiilside tehnoloogiasse kui ka laiendanud internetiteenuste pakkumise võimalusi. Üheks viimaseks saavutuseks on täiesti uue, 3,5G tehnoloogial põhineva, mobiilivõrgu avamine Tallinnas käesoleva aasta suvel.

Lähtuvalt sellest, et ettevõte on muutnud oma sisu ja ka vormi, oleme otsustanud selguse ja lihtsuse huvides uuendada ka oma välisilmet, nime ja logo. Ühendamaks kõiki meie teenuseid ja andmaks edasi meie visiooni mobiilside ja mobiilse andmeside teenuste tulevikust oleme koondanud oma senised kaubamärgid, tooted ja teeninduse uue nime „Tallinn Mobile 3G“ kaubamärgi alla.

„Tallinn Mobile 3G“ ideena sündis juba palju aega enne seda, kui ta sai visuaalse ja sõnalise kuju. Alates hetkest, mil võtsime vastu otsuse hakata ehitama oma mobiilivõrku, sündis otsus, et rajame oma võrgu parimale võimalikule tehnilisele tasemele, mis meie käsutuses on. Mobiilside 3. põlvkonna tehniline platvorm võimaldab lisaks tavapärastele kõneteenustele kasutada palju muid teenuseid, mis osaliselt täna veel kasutuses polegi.

Uues kaubamärgis sisalduv sõna Tallinn viitab küll geograafiliselt ühele kindlale tegevuspiirkonnale, kuid sõna Tallinn meie nimes ei tähenda kaugeltki seda, et me oma teenuseid ei pakuks mujal Eestis. Internet ja mobiilside on juba täna vabad füüsilistest juhtmetest ja traatidest ning levivad kõikjal, kus on selleks vaid soovijaid. „Tallinn Mobile 3G“ teenuseid saab kasutada kõikjal Eestis ning täna võime juba öelda, et meie mobiiliteenuseid saab kasutada läbi meie rahvusvaheliste partnerite ka paljudes riikides väljaspoolt Eestit. Seega aga näitab meie teenuste mobiilsust ja seegi sõna sisaldub meie nimes.

Hea nimi ja hea kaubamärk läheb sageli kaugemale tema igapäevasest tõlgendusest. Tähtis on see, mida me suudame selle nime alt pakkuda ning kas ja kuidas klientide ootusi rahuldada ning ka ületada. See on kaugeltki olulisem ning selle poole me ka püüdleme. Meie eesmärk ei ole tõusta omas valdkonnas Eesti sideturu liidriks, vaid pakkuda teenuseid, mis tagaksid klientide rahulolu.

Nagu nimi, nii on muutunud ka meie mõningad kontaktandmed: uueks veebiaadressiks on http://www.tm3g.ee ja e-posti aadressiks info@tm3g.ee. Meie juriidiliseks nimeks jääb ProGroup Holding OÜ. Meie kaubamärgi füüsilised muudatused Bravocomist Tallinn Mobileks vältavad lähimad kuud.

Canonilt sügiseks

Sügise ametliku alguseni on veel kümmekond päeva aega, aga märgid on juba kohal. Ohtralt turvatud esimesest koolipäevast esimeste kollaste lehtedeni jahedavõitu hommikutel. Ning tehnikaajakirjanikud on jälle kord kutsutud uue ärihooaja avalöökidele.

Canon on alustanud sügist võimsalt: 15 uut tavakasutaja fotoaparaati, printerit ja videokaamerat, lisaks uus digipeegel proffidele, Canon EOS 7D (18MP APS-C CMOS sensor, dual DIGIC 4 protsessor, ISO kuni 12800 ja sarivõte 8 kaadrit sekundis). Kahju, et enam ajakirja pole, kuhu sellest arvustus kirjutada.

Kõige põnevam oli aga ürituse sissejuhatus, kus Canoni baltiregiooni turundusjuht tutvustas fototuru hetkeolukorda. Esmalt kompaktkaamerate ja digipeeglite müüginumbrite võrdlus. Pole vist mingi üllatus, et nii Eestis kui mujal maailmas müüakse kompaktkaameraid kordades rohkem kui SLR kaameraid (~85% kompaktkaameraid, 15% SLR kaameraid). Nagu ka see, et trend on peegelkaamerate osakaalu suurenemises. Aga mulle oli küll üllatus teine võrdlusgraafik, mis võttis aluseks müügihinna. Eelmisel aastal oli kuid, kus SLR turg rahalises vääringus juba ületas kompaktkaamerate turu (48:52). Seega müüginumbritest hoolimata on pool rahast juba siia peidetud. See seletab nii mõnegi tootja rõhuasetused tootearenduses lahti (näiteks digipeegli ja kompaktkaamerate hübriidid nagu Micro Four Thirds).

Teiseks pakkus huvi Eesti fototuru jaotus. Üks asi on teada, mida üks või teine kaamera väärt on, kui teine on näha numbreid, kui hästi on üks või teine oma tooted suutnud Eestis maha müüa. Kompaktkaamerate turul laiutavad Canon ja Olympus, SLR turul Canon ja Nikon ning Pentax tõstab samuti pead. Täpsem info kõrvaloleval pildil. Mobiiltelefoniga tehtud foto, sestap on kvaliteet kehv: tumepunane märgib Canonit, kollane Nikonit, sinine Olympust ja määrdunud tulbad allosas, mida võib ka pruunideks nimetada, Pentaxit.

Uute mudelite juures tehtud arendustest köitis pilku omalaadne juhtimissüsteem PowerShot S90 „objektiivi“ ümber. Väga selgelt kompaktkaamera mõõtu ja oskustega kaamera on justkui laenanud peegelkaamerate küljest ühe nende parematest omadustest – objektiivi rõngaga manuaalse teravustamise. S90 puhul on tegu küll digitaalse variandiga, ent teravustada saab sellega siiski. Enamgi veel, nupuvajutusega saab ümber seadistada, mida sellega seadistada saab: suumida, teravustada, muuta ava, ISO tundlikkust vms.

Kes puhkab ise, keda saadetakse

Puhkuselt lõunast (masule sobivalt Lõuna-Eestist) tagasi, vaatame, mis on vahepeal IT-maailmas põrutavat juhtunud.

Kõige põrutavam oli muidugi juulikuine uudis, et ML Arvutid on raskustes ning jaemüügikett Enter algatas suisa pankrotimenetluse. Ehmatav pole mitte masu jõudmine IT sektorisse vaid ohvri valik – oli ju ML Arvutid oma tütarfirmadega (või mis iganes juriidilise skeemiga seotud) ettevõtted ühed kõige edumeelsemad kodumaised arvutifirmad! ML Arvutid ajas alati väga selget, läbipaistvat poliitikat. Nad olid väga pressisõbralikud, nii tootmine kui turundus edumeelsetel, nn läänelikel alustel. Ja nüüd kumab pankrot. Samal ajal kui mitmed nn põlve otsas nokitsejad, kellega ajakirjanikuna suheldes häma või tõrjuva suhtumise kõrval harva selget vastust kuuleb, näikse edasi elavat.

Asjasse toob küll natuke selgust fakt, et Enter võttis laienemiseks 15 miljonit krooni laenu ulmelise (30% !!) intressiga laenu ja alustas kukkuva majanduse tingimustes veel Macide müügiga IDream poeketis, ent kõike see nüüd ka ei seleta. Maksuvõlg on ML Arvutitel ja Enteril Äripäeva andmeil juba kahepeale üle 17 miljoni. Täpsemalt kuuleb nii pankrotist kui saneerimisest 3. septembril, kui toimub esimene kohtuistung.

Kiirem kui ADSL – mobiilne internet

Elisa teatas täna segasevõitu pressiteates, et nende 3,5G levialades on kasutusel nüüdsest uus tehnoloogia, mis võimaldab teoreetilist üleslaadimiskiirust kuni 5,7 Mbitti sekundis. Mõeldes sellele, et vaevalt teisedki kaua konkurendil puhata lasevad, siis tuleb tõdeda, et mobiilne internet on justkui ADSL ühendustest mööda läinud – nii Elion kui Elisa pakuvad ADSL2+ ühendustele maksimaalset üleslaadimiskiirust 1 Mbit/s (Elioni Kodulahendus, Elisa Kodu Internet 5 ja 15).

Rõhu üleslaadimise kiirusele seepärast, et just see määrab lähiajal interneti kasutatavuse. Üha rohkem tarbitakse netis inimeste enda poolt loodud materjali, olu siis fotoalbumid, koduvideod või ajaveebid ning kõik see informatsioon peab koduarvutist kuidagi välja pääsema. Kui aga üleslaadimiskiirus on väike, siis kiilub mõne foto saatmine kinni ka kogu muu netiliikluse. Kui veel kõrvale panna tõusev trend, et inimesed oma koduarvutist (või spetsiaalsest võrgukettaga seadmest) lubavad tuttavatel nende fotosid vaadata või paigaldavad kodudesse valvekaamera, mille pilti saab ka töö juurest jälgida, siis… Mina vahetaks hea meelega mõned megad allalaadimiskiirust suurema üleslaadimiskiiruse vastu.

Tõele au andes oli mobiilse interneti kiirus juba varem napilt 1 Mbit/s suurem, sama tehnoloogia varasem versioon, mida on täna näiteks EMT-s kasutusel, võimaldab teoreetiliselt kuni 1,46 Mbits/s allalaadimiskiirust. Kuid et teooria ja praktika pahatihti erinevad, siis võib alles nüüd kindlalt ülaltoodut väita – on küll kiirem.

Veelgi Elisa pressiteadet täpsustades ei võtnud nad kasutusele mitte uue tehnoloogia, vaid olemasoleva tehnoloogia uue versiooni. Jutt käib 3,5G võrkude HSUPA tehnoloogiast, mida kasutavad teisedki, ent vaid Elisa on rakendanud täna selle kuuendat versiooni (category 6). Seda fakti, mis on pressiteatest välja jäätud, on oluline teada ka seepärast, et Elisa lubatud kiiruseid saate kätte vaid ja ainuüksi nende mobiiltelefonide või teiste seadmetega, mis toetavad category 6 HSUPA tehnoloogiat. Pelgalt HSUPA märkest ei piisa – valdav enamus HSUPA märkega seadmeid jätab teie maksimumiks 1,46 Mbit/s (jutt käib allalaadimiskiirusest endiselt).

Nende ametlik (lühendatud) pressiteade oli järgmine: „Eesti suurima 3,5G levialaga täissideoperaator Elisa võttis esimesena Eestis oma 3,5G võrgus kasutusele veelgi kiiremad mobiilse andmeside standardid, pakkudes allalaadimiskiiruseks kuni 14,4 megabitti sekundis ja üleslaadimiskiiruseks kuni 5,7megabitti sekundis.

„Elisa lansseeris esimesena Eestis 3,5G levialas kiire mobiilse andmeside edasiarendused, mis tähendab M-Interneti kasutajale täiesti uut taset,“ ütles Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Tegemist on hea uudisega blogijatele, sisu loojatele ja mobiilse kontori kasutajatele, kelle jaoks on oluline andmete kiire üleslaadimine. Suuremahuliste pildifailide üleslaadimine Nagisse või videoklippide saatmine Youtube´i on muutunud kasutajate jaoks meeldivalt kiireks ja senisest mugavamaks. Mobiilne kontoritöö on aga nüüdsest võrreldav kiire püsiinterneti abil saadava kasutajakogemusega.“

Elisa pakutav uus üleslaadimise kiiruse standard HSUPA 5,7Mbps on senisest kolm korda kiirem, mis tagab lõppkasutajatele kättesaadavaks kiiruseks kuni 3 Mbps. Uus allalaadimise kiiruse standard HSDPA 14,4 Mbps on senisest kaks korda kiirem, tagades keskmiseks lõppkasutajale kättesaadavaks kiiruseks kuni 10 Mbps. „Selline kiirus tundus veel küllaltki hiljuti kui mobiilioperaatorid pakkusid vaid veerandmegast M-Internetti täieliku utoopiana,“ märkis Andrus Hiiepuu, lisades, et lõppkasutajale kättesaadavad kiirused sõltuvad ennekõike kasutatava M-Interneti modemi omadustest ja toetatavatest kiirustest.

Elisa baas- ja raadiovõrkude valdkonna juhi Andrus Kaarelsoni sõnul saavad lähiaastad olema M-Interneti kiiruste osas murrangulised, kuna veel sel aastal ulatuvad lõppkasutajaseadmete toetatavad kiirused kuni 21 megabitini sekundis ning järgnevatel aastatel peaks see kahekordistuma.“