Kolm päeva digilevini – tööd veel käivad

Vaid kolm päeva enne analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist avati Kallastel uus, vertikaalse polarisatsiooniga digilevi saatja – sellelt saatjalt pildi nägemiseks peavad vaatajad Peipsi rannikul alates Kallastest kuni Mustveeni ning sisemaal kuni Tormani ronima katusele ja keerama antenni maapinnaga risti ning Kallaste suunale. Hetkel teenindab piirkonda Valgjärve või Koeru mast.

Mida siit välja lugeda? Neile mõnele tuhandele majapidamisele, kes on just praegu digiboksi soetamas ja antenne kohendamas, on tegu muidugi halva uudisega – lubatud kvaliteeti ei pruugi tehtud investeering esimesel hetkel tuua. Sest käesolev uudis viitab selgelt, et hoolimata juba kuid tagasi räägitud tööde lõpust on veel endiselt halva leviga kohti.

Hea on uudises kindlasti see, et tööd pildikvaliteedi parandamiseks käivad endiselt ning vastavad asutused pole oma tööd lõppenuks lugenud ega oota pelgalt minuteid piduliku lülitivajutuse ja tordi lahtilõikamiseni. Seda kinnitab ka digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel: „Kuigi Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised näitavad, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud, jätkub leviala edasine parandamine ka pärast Eesti üleminekut digilevile,“ ütles Pihel. „Näiteks juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, et digisignaal leviks maastikul paremini ning läbiks kergemini metsi ja muid takistusi. Sagedusemuutust pole aga tehniliselt võimalik teha enne vana analoogtelevisiooni väljalülitamist.“

Analoogtelevisiooni pilt kaob Eestis 1. juuli varahommikul kell 5.00.

IT Kolledžis esineb avaliku loenguga F-Secure laborite juht Mikko Hyppönen

Keda huvitab viirustõrje argipäev ja tulevikusuunad, see võib minna kuulama F-Secure viirustõrje laborite juhti Mikko Hyppöneni, kes peab 11. mail kell kolm päeval IT Kolledžis loengu teemal “Viimaseid näiteid küberkuritegelikust maailmast“.

IT Kolledži rektori Kalle Tammemäe sõnul on infoturbe maailma tippguru Mikko Hyppönen Eestis väga oodatud külaline kuivõrd turbeküsimused on tõestatult missioonikriitilised nii iga organisatsiooni kui üksikisiku vaates. „Meil on hea meel kuulda uusimatest arengutest turbevaldkonnas vahetult tippklassi turbetarkvara tootva firma juhtivalt arendajalt ja ideoloogilt“, sõnas Tammemäe.

Ettekanne on inglise keeles ja loeng toimub IT Kolledžis, aadressil Raja 4C, Tallinn.

Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (6285 800) teel. Loengust toimub ka reaalajas videoülekanne, mida on võimalik jälgida IT Kolledži kodulehel.

Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida

Tasuta Eesti telekanaleid edastavate digilevi saatjate arv kasvas 30-ni. Valitsuskomisjon palub televaatajatel digilevi testida, et saada tagasisidet tavaantenniga vaadatava digitelevisiooni levikvaliteedi edasiseks parandamiseks.

Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uued telesaatjad Võrumaale Vastseliinasse ja Ruusmäele, et parandada digilevi kvaliteeti Haanja kuppelmaastikul. Levikvaliteedi parandamiseks põhjarannikul käivitati saatja Vihula vallas Laulis.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul levib digilevi tänaseks vaieldamatult paremini kui vana analoogtelevisioon. „Kui ETV analooglevi on normide järgi tagatud 98,58%-l territooriumist ning Kanal 2 ja TV3 levivad vastavalt 86%-l ja 95%-l, siis digitelevisiooni saab täna tavaantenniga vastu võtta üle 99%-l Eestist,“ kinnitas Pihel. „Viite tasuta vaadatavat telekanalit edastab ühtekokku 30 digilevi saatjat üle Eesti, samal ajal tasuliste kodumaiste teleprogrammide levi õhu kaudu piirdub 11 saatjaga.“

Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel kavatsetakse digilevi kvaliteedi parandamiseks rajada vajadusel veel mõned uued telesaatjad ning häälestada ümber olemasolevaid saatjaid, kuid selleks vajatakse televaatajate abi. „Palume televaatajatel võimalikult peatselt testida tavaantenniga vastuvõetavat digilevi,“ lausus Lepp. „Kui mõnes kodus üle Eesti esineb veel häireid kodumaiste digikanalite vastuvõtul, siis palume sellest digilevi abitelefoni 17101 või e-posti digilevi@mkm.ee kaudu kohe teada anda. Televaatajatelt saadud tagasiside alusel saavad nii Levira kui ka Tehnilise Järelevalve Amet mõõta tavaantenniga vaadatava digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti. Tahame leviprobleemidele leida lahenduse võimalikult kiiresti, et Eesti üleminekul digilevile 2010. aasta 1. juulil oleks levikvaliteet laitmatu.“

2010. aasta 1. juulil lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes vaatavad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.

Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Parima digiküla konkurss

Eesti digilevi valitsuskomisjon tegi täna omapärase turundusliigutuse ja kuulutas välja konkursivälja konkursi parima digiküla leidmiseks, kus ühistegevuse tulemusena 10. maiks täielikult digitaaltelevisioonile üle minnakse. Ametlik teadaanne oli järgmine:

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on konkursi eesmärk innustada inimesi digilevile üleminekul abi küsima ja pakkuma. „Peaauhinna, külale tasuta korraldatava digi-jaanipäevapeo võitmiseks tuleb ühistegevuse käigus aidata küla igal perel digilevile üle minna,“ selgitas Pihel. „Ühistegevuse all peame silmas nii vanemate inimeste kui ka teiste abivajajate aitamist digibokside või digitelerite paigaldamisel ja häälestamisel ning vajadusel ka katuseantenni kohendamisel. Ühistegevuse tulemusena peavad küla kõik püsiasustusega kodud olema õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamiseks valmis enne 10. maid.“

Digiküla konkursil osalemiseks tuleb kirjeldada külas toimunud ühistegevust digilevile üleminekul (kuni 1500 tähemärki) ning põhjendada, miks just konkreetne küla on ära teeninud oma inimestele tasuta digi-jaanipäevapeo (kuni 100 tähemärki). Lisada tuleb ka fotomaterjal ühistegevuse kohta ning vähemalt ühe abi saanud inimesi kommentaar koos kontaktandmetega, samuti taotluse esitaja kontaktandmed. Osalemiseks vajalikud materjalid tuleb saata meiliaadressile digilevi@mkm.ee hiljemalt 11. mail 2010, võitja kuulutatakse välja 14. mail. Konkursi täpsemad tingimused on kättesaadavad veebilehel http://www.digilevi.ee .

Kas Viasat kõrbeb?

Viasat tegi täna väga kummalise avalduse, millele ainus loogiline seletus on, et firma on sügavalt mures, kui palju uusi kliente õnnestub neil Eesti üleminekuga digilevile saada. Tõele au andes on nende teenus viimasel ajal paranenud (näiteks lisandus ETV2), ent retoorika on endiselt suunatud tarbijate eksitamisele ja teadlikule veesogamisele.
Jutt käib Postimehe tarbijalisas avaldatud nupust (http://www.tarbija24.ee/?id=242031), kus Viasat pahandab, et nemad ei saa oma digiboksidele taotleda Digilevi märki. No shit, Sherlock. Keegi võiks mulle palun põhjendada, miks peaks satelliittelevisiooni vastuvõtmiseks ehitatud digiboks üldse soovima õhu kaudu leviva digitelevisiooni vastuvõtmist tõestavad märki?

Lugedes ka Jüri Piheli vastulauset (http://www.e24.ee/?id=242205) ei jäägi muud üle, kui valida – kas Viasati kohalikud töötajad on niivõrd rumalad, et ei saa mitte millestki aru, või vastupidi, niivõrd targad, et on otsustanud lihtsalt meedia ja avalikkusega manipuleerida ja oma tootele reklaami teha.

Kellele on kogu temaatika veel võõraks jäänud, siis selgitan asja puust ja punaseks värvitult korra lahti.

Digilevi märgis tähistab seadet, mis toetab õhu kaudu leviva digitaalse televisiooni vastuvõtmise võimekust. Paned detsimeeterantenni katusele ja ühendad antennikaabli kas digiboksi või otse digituuneriga televiisoriga. Ehk DVB-T tehnoloogia.

Märgist väljastab valitsuse algatatud organisatsioon, kes on oma turundustegevuse ja teatava jõupositsiooniga saanud selle niivõrd populaarseks, et sellele vastavust on asunud taotlema peaaegu kõik sobivaid seadmeid.

Loogika on sama, kui ma teeksin firma, mis hakkab näiteks müüma… erikujulisi kohviube. Mida oskavad jahvatada vaid spetsiaalset kohvimasinad. Tarbijate abistamiseks ma disainin logo ja trükin sellega kleebised, mille annan firmadele, kes sobivaid kohviveskeid toodavad. Sellega tahan öelda, et sellised märgised on puhtalt turuolukorrast sündivad – kui ühel organisatsioonil õnnestub tekitada tarbijates nõudlus, siis saab seda ära kasutada tootjate survestamiseks (vastavusnõuetega, märgisele kandideerimisega).

NÜÜD see, kas televiisoril on digilevi märk või mitte, ei puutu TEHNILISELT absoluutselt mitte ei Viasati ega Elioni ega Starmani ega ükskõik kellelegi teisse, kes ei edasta telepilti DVB-T tehnoloogiaga. Elioni digiboksi ühendad ju SCART-kaabliga (uued vist HDMI-ga?), Viasati Thomsoni digiboksid samuti. Miks peaks pipraveskeid müüv ettevõte olema mures, kas tema veskid jahvatavad kohviubasid või mitte.

Konks peitub mõistagi tarbijates. Niikaua kuni leidub neid, kellel on kogu valdkond võõras, siis on neid võimalik eksitada. Ega inimest ju ei huvita, kas telepilt tuleb DVB-T, IPTV või DVB-C vahendusel. Nemad ei saa aru, et ilma digilevi märgita teler töötab suurepäraselt Elioni, Viasati või Starmani teenusega koos. Kui meedias pasundatakse Digilevi märgist, siis on vaja segada vett ja samuti selle laineharjal pildile tõusta – riik on paha ja lihtsalt ei anna Digilevi märki muidu tublile Viasatile, kes on selle tegelikult igati ära teeninud?