Digipööre kogub tuure

Riik on väljastanud tänaseks üle 160 digilevi garantiimärki seadmetele, mis suudavad kindlasti ka aasta pärast telepilti edastada, kui analoogtelevisiooni saatja välja lülitatakse. Täielik nimekiri on toodud veebilehelt, kust torkab silma, et teleritootjatest on vaevunud seda kadalippu ette võtma seni vaid Sony, Sharp, Philips ja LG ning vanemate teleritega ühilduvust tagavaid digibokse on ametlikult sertifitseeritud vaid neli: Kaon Media (Zuumbox) KTF-S660HDCO, TopfieldTF7720HTCO, Jacobson’sT6 CX A ja StrongSRT 8010.

Avaldatud nimekiri tähendab seda, et enam pole mõtet osta uut telerit, millelt digilevi märk puudub. Isegi kui te täna ei plaani õhu kaudu levivat digitelevisiooni tarbida (sest olete liitunud näiteks Elioni IPTV, mõne kaabeltelevisiooni pakkumise või SAT-TVga), siis kes teab, millal tekib soov või vajadus teleri vaatamise eest enam mitte midagi maksta. Või näha mõnda kanalit, mida teie operaator ei paku (näiteks ETV2 on puudu Viasati valikutest, aga Eesti digilevis olemas).
NB! Nimekiri on lühem kui 160 nimetust seepärast, et eri diagonaalisuurusega telereid pole eraldi välja toodud.
Digilevi märk

Imestama paneb sertifitseeritud digibokside vähesus, sest müügil on küll tunduvalt rohkem eri mudeleid. Pealegi võib arvata, et enamik sajast tuhandest perest, kes täna veel analoogtelevisiooni vaatavad, ostavad pigem digiboksi kui uue teleri. Müsteeriumisse heidab valgust digitaaltelevisiooni ülemineku valitsuskomisjoni pressiesindaja: „Need neli digiboksi on praeguse seisuga märgi saanud, aga märgi taotlemine on pooleli juba uutel digiboksi mudelitel. Testimine Digilevi märgi saamiseks on üsna põhjalik ning protsess ise võtab aega paarist nädalast mõne kuuni olenevalt näiteks sellest, kas on vaja seadme tarkvara kohendada.“ Vajadus seadme tarkvara kohendada ongi tõenäoliselt komistuskiviks paljudele firmadele. Nimelt on ju Eesti võtnud kasutusele MPEG4 standardi sellise versiooni, mis pole üldlevinud isegi nende väheste tootjate seas, kes MPEG4 standardile vastavaid seadmeid toodavad. Ehk kui näiteks Prantsusmaalt mõni MPEG4 seade siia tuua, siis tõenäoliselt see küll töötab, aga Digilevi märki siiski ei saa, sest mõni nõutud punkt jääb puudu. Kindlasti kuuleb sellest veel edaspidigi.

Ametlik pressiteade teatas järgmist:
Üle 160 digiboksi ja teleri on saanud Eesti Digilevi märgi

Üheksa kuuga on rohkem kui 160 erinevat tüüpi digiboksi ja digitelerit saanud Eesti Digilevi ühilduvusmärgi, mis tagab seadme sobivuse Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast.

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul tuleks kauplusest digiboksi või digitelerit valides kindlasti eelistada Digilevi märgiga seadet. „Digilevi märk annab tänasele analoogtelevisiooni vaatajale kindluse, et soetatud seade sobib Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast,“ lausus Pihel.

Alates eelmise aasta detsembrist on Eesti digilevi võrgus tõrgeteta töötamise garantii antud neljale digiboksi mudelile: ZUUMboxi nime all tuntud Kaon Media seadmele ning firmade Topfield, Jacobson´s ja Strong digiboksidele. Digiboksi sisaldavatest digiteleritest on praeguseks Digilevi märgi saanud ühtekokku 159 telerimudelit Sharpilt, Sonylt, LG-lt ja Philipsilt. Pidevalt täienevat testitud seadmete nimekirja saab vaadata digilevi veebilehellt aadressil http://www.digilevi.ee/?kuidas=digiseadmed

Digilevi komisjoni juhi kinnitusel algavad odavamate digibokside hinnad 1000 kroonist, oluliselt on viimasel ajal langenud digitelerite hinnad. „Kallimad digiboksid pakuvad enamasti rohkem lisavõimalusi ja erinevaid ühendusviise teleriga ning suudavad edastada üliselge pildiga HDTV telekanaleid, kuid kodumaiste digikanalite vaatamiseks sobib hästi ka tavaresolutsiooni võimaldav odavam digiboks,“ selgitas ta. „Kvaliteetse 32-tollise ekraanidiagonaaliga digiteleri võib soetada juba vähem kui 6500 krooni eest, väiksemad telerid on oluliselt odavamad. Sisseehitatud digiboks ei tee enam tänapäeval telerit kallimaks, vaid on juba selle loomulik osa.“

Kõik Digilevi märgi saanud digiboksid ja digitelerid on läbinud põhjaliku testimise, vajadusel on tootjafirma teinud parandusi seadme tarkvaras. Digilevi märk seadmel tagab kodumaiste teleprogrammide häireteta vastuvõtu ning digi-tv lisavõimaluste korraliku toimimise. Isegi kui ilma Digilevi märgita seade toetab Eesti digilevi võrgus kasutatavat tehnoloogiat, ei pruugi testimata digiboks näidata korralikku pilti või ei tööta näiteks elektrooniline saatekava teleriekraanil või telepildi vaatamine laiekraani formaadis.

Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused. Kui analoogformaadis on eetris kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui tavaantenniga vaadatav analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. Lisainfot ja nõu digilevi kohta saab veebilehelt http://www.digilevi.ee või abitelefonilt 17101.

Võidujooks HD kanalitele

Näikse, et võidujooks kõrglahutusega telekanalitele on Eestisse jõudnud – Viasat alustas täna oma esimese HD kanali, National Geographic HD edastamist. Sama kanalit näitab Starman HD lahutusega juba 22. juunist ning ka ETV edastas ETV2 kanalilt üldlaulupidu HD lahutusega.

Kogu trikk on selles, et kui „tavalise“ telepildi lahutus on umbes 720 x 576 pikselit, siis kõrgeraldusega televisioonil (HDTV, High Definition Television) kuni 1920 x 1080 pikselit. Ehk pildis on rohkem informatsiooni, see on selgem ja teravam.

HD pildi vaatamiseks on muidugi vajalik HD toega digiboks ja seda toetav televiisor. Ent arvestades fakti, et täna pole praktiliselt enam võimalik poest osta tavalahutusega telerit, siis pole HD jõudmist konkurentsivõitlusse vaja üldsegi imeks panna.

Viasati ametlik (lühendatud) pressiteade oli järgmine: „15. juulil, lisab Eesti esimene digi-TV operaator Viasat oma paketti uue põlvkonna kõrgeraldusega tõsielukanali National Geographic HD.

Kõrgeraldusega HD kanalite lisandumine digitelevisiooni pakettidesse on Viasati üks olulisemaid prioriteete. National Geographic HD on esimene täismahuline HD kanal Viasati paketis.

„National Geographic’u programm pakub lummavaid vaateid loodusest ja põnevat avastamist teadusmaailmast ning tänu HD kvaliteedile saab vaataja nüüd senisest palju erksama ja tõelisema elamuse,“ ütles Viasati turundusjuht Pavel Maskaljun. Ta lisas, et HD kanalid on tulevikus televisiooni suurim eelis, sest need pakuvad tänasest oluliselt paremat pildi- ja helikvaliteeti. „Viasati soov on jätkuvalt pakkuda parimat meelelahutust, mistõttu oli HD kanali lisamine paketti meie arengustrateegia seisukohalt loogiline samm.“

National Geographic HD kanali leiab edasipidi ViasatKuld teenusepaketist. Tänastel Viasati klientidel tuleb uue kvaliteediga tõsielukanali tellimiseks võtta ühendust Viasati klienditeenindusega. Kanali maksumus on 19 krooni, mis lisandub kuutasule. Esimesed kaks kuud on kanal tasuta nähtav kõikidele Viasati HD-valmidusega digiboksi omanikele.

Uue kanali vaatamiseks on vajalik ka HD-valmidusega digiboks, mida Viasat pakub oma klientidele alates maikuust. Digiboksi hind uue kliendilepingu sõlmimisel on 2690 krooni, olemasolevatele klientidele on hind soodsam.

Head uut, viimast aastat

Kui valdavale enamusele eestlastest jääb 1. juuli 2009 meenutama käibemaksu tõusu, siis teletornis sooviti samal päeval hoopis head uut aastat – pidulikul üritusel käivitati kell, mis loeb Eesti analoogtelevisiooni järgijäänud elutunde. Aasta pärast ehk 1. juulil 2010 lülitatakse analoogsaatjad välja. Seda muidugi juhul, kui mõni propagandistlik partei ei avasta enne valimisi, et 118 000 peret, kes täna veel analoogtelevisiooni vaatavad, on suur hulk potentsiaalseid valijaid ning ei asu seadust muutma ning üleminekut edasi lükkama…
Kultuuriminister Laine Jänes digilevi kella käivitamisel
Pildil räägib kultuuriminister Laine Jänes televisiooni ajaloost ja digilevile ülemineku tähtsusest kultuuriruumis. Ja kuigi ürituse toimumiskohaks oli valitud teletorn, kus täna kõneall olevad analoogseadmed töötavad, siis pildilt neid siiski otsida ei tasu. Hoolimata ühe esineja kinnitusest, et tema selja taga on just need seadmed, mis aastapärast vooluta jäävad, selgus lähemal uurimisel, et tegu on hoopis ERR-i raadiokanaleid eetrisse paiskava tehnikaga, mida sulgemine küll ei ähvarda… Ju ei mahtunud teleseadmete ette üritus ära, aga kes ikka vahest aru saab, eks? 🙂

Üritust märkiv ametlik pressiteade oli järgmine:
Kultuuriminister Laine Jänes käivitas täna, täpselt aasta enne digipöörde lõppu kella, mis näitab Eesti digilevile üleminekuni jäänud aega.

Virtuaalne kell veebilehel http://www.digilevi.ee näitab sekundi täpsusega, kui kaua on veel jäänud aega 1. juulini 2010, mil õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse ning Eesti täielikult tavaantenniga vaadatavale digitaaltelevisioonile üle läheb.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul lõppeb üleminekuga digilevile üks etapp Eesti teleajaloos. „1955. aasta juulikuus läks Eestis eetrisse esimene telesaade – vaid kümmekond aastat pärast Ameerikat tabanud televisioonibuumi ning aasta enne Soome televisiooni käivitamist,“ sõnas Jänes. „55 aastat hiljem – 2010. aasta 1. juulil – saab toona alanud ajajärk Eesti telemaastikul otsa ning meid kaks inimpõlve teeninud analoogtelevisioon saab ajalooks. Algav digitaaltelevisiooni ajastu pole pelk tehnoloogiline uuendus, vaid tähendab murrangut mõtteviisis. Ühelt poolt on teletegijatel laiemad loomingulised võimalused, teisalt aga kogu rahval oluliselt parem juurdepääs uutele kodumaistele ja rahvusvahelistele telekanalitele.“

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest kaheksas ning uutest liikmesmaadest esimene, kus täielikult digitaaltelevisioonile üle minnakse. „Nagu kettaga telefon, nii saab ka vana hea analoogtelevisioon minevikuks kogu maailmas. Äsja lülitati analooglevi välja Ameerika Ühendriikides, meie naabrid Soome ja Rootsi on nautinud digitaalset kanalivalikut juba üle aasta.,“ lausus Pihel. „Paljud Eesti inimesed on digitaaltelevisiooniga hästi kaasa tulnud ja järelejäänud aasta on piisavalt pikk aeg, et ka kõik ülejäänud jõuaks vajalikud ettevalmistused teha .“

Uuringufirma TNS Emor digilevi seireuuringu kohaselt loobus eelmisel aastal tehniliselt aegunud analoogtelevisiooni vaatamisest 55 000 kodu ning õhu kaudu leviva vana analoog-tv vaatajate hulk kahanes aastaga kolmandiku võrra. Analoogtelevisiooni vaatas tänavu 1. kvartalis veidi enam kui viiendik Eesti kodudest ehk 118 000 peret.

HDTV (test)telekanal Eestis

Homsel päeval, 12. mail, on lootus jääda Eestis televisiooni ajalukku – kell 22.00 tehakse esimene HDTV otseülekanne Eurovisiooni lauluvõistluse esimesest poolfinaalist Moskvas. Seda, spetsiaalselt Eurovisiooni võistluse tarbeks avatud HDTV telekanalit saavad näha kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. (Tõsi, tegu on „vaid“ 720p ülekandega, mitte Full-HD ehk 1080i ülekandega)

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon saatis sel puhul välja järgmise pressiteate: “Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni ning telekanalite tehnilise edastuse eest vastutava AS Levira koostöös saab järgmisel nädalal kõikjal üle Eesti vaadata Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaale ning lõppvõistlust kvaliteetses HDTV formaadis stereoheliga. Kõrgeraldusega televisiooni (HDTV, High Definition Television) saavad näha kõik tavaantenniga vastuvõetava digilevi vaatajad, kel on HD-toega digiboks või digiteler. HDTV kanali vaatamine on kõigile tasuta, samuti pole selle vastuvõtuks vaja liituda ühegi teenusepakkujaga.

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul loodi ajutine kõrgeraldusega telekanal selleks, et tuua tulevikutelevisiooni võimalused juba täna digilevi vaatajateni. „Sellega pööratakse taas ette uus lehekülg televisiooni arengus,“ lausus Pihel. „Eestis on küll mõnda aega testitud kõrgeraldusega televisiooni edastust, kuid üle Eesti nähtavat otseülekannet seni tehtud pole. Nüüd aga jõuavad tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse kontserdid HDTV formaadis tavalise katuseantenni kaudu igasse maanurka. “

ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel on kõrgeraldusega teleülekannete tegemine Eurovisiooni lõppvõistluselt võimalik tänu sellele, et Eesti võttis ühena esimestest Euroopas kasutusele uuendusliku MPEG-4 AVC tehnoloogia. „Eesti digilevivõrk on rajatud sellisena, mis võimaldab pakkuda HDTV telepilti kõigile televaatajatele, kes on hankinud HD valmidusega digiboksid ja telerid,“ selgitas Lepp.

Järgmisel teisipäeval, 12. mail algusega kell 22.00 tehakse kõrgeraldusega otseülekanne Eurovisiooni lauluvõistluse esimesest poolfinaalist Moskvas. Neljapäeval, 14. mail jõuab samal kellaajal eetrisse teine poolfinaal, kus võistlustules on ka Eesti esindaja Urban Symphony. Laupäeval, 16. mail on HDTV formaadis nähtav 54. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Vahepealsel ajal on HDTV kanalil eetris videoklipid.

Kõikjal üle Eesti saab HDTV ülekannet Eurovisioonist vaadata tavatelevisioonist oluliselt teravama pildiga formaadis 720p. Digilevi tasuta programme jälgiv televaataja leiab selleks oma digiteleri või digiboksi programmide loetelust uue telekanali nimega „ETV HD TEST“. Televaatajad, kellel puudub kõrgeraldusega televisiooni toetav digiboks, selle kanali valimise järel pilti ei näe.

Viasat hüppas salvestava digiboksi rongile

Möödunud nädalal andis Viasat pressiteatega teada, et „Eesti esimene digi-TV operaator Viasat toob müügile HD-valmidusega salvestava digiboksi ViasatPlusHD, mis võimaldab korraga salvestada kuni kaht telesaadet ja vaadata samal ajal kolmandat varem salvestatut. Analoogilistest sel aastal Eesti turule jõudnud seadmetest eristab ViasatPlusHD digiboksi seriaalide salvestamise funktsioon ning oluliselt soodsam hind.
null
„Televaataja vabadus ise määrata, mida ja millal vaadata, seletab ka digitaalsete videosalvestajate kiirelt kasvavat populaarsust maailmas. Kindlasti on seadmete võidukäik väljakutseks reklaamijatele, kuna salvestatud saadete eeliseks peavad kasutajad ka võimalust reklaamipausid vahele jätta,“ lausus Viasat Eesti tegevjuht Krista Leppiko. Superkvaliteediga HD-kanalite turuletulekul võimaldab HD-valmidusega seade nautida kõrglahutusega digitaalset pildiedastust.
Uuringufirma IMS Research andmetel kasutab kõvakettaga salvestusseadet ehk PVRi 2,6 miljonit Euroopa majapidamist ning hinnanguliselt jõuab aastaks 2013 see arv 103 miljonini.

Viasati uue digiboksi kõvaketas on 250 GB suurune ja sellele saab salvestada 115 tundi standardformaadis või 45 tundi kõrglahutusega telesaateid.

ViasatPlusHD digiboks jõuab Eestis müügile maikuu alguses. Digiboksi hind uue kliendilepingu sõlmimisel on 2690 krooni, olemasolevatele klientidele on hind soodsam (1690 kr, toim. märkus).

Nüüd on see siis ametlikult ka olemas – dreamboksi ja analoogsete süsteemidega on SAT-TV pilti salvestatud juba aastaid, kuid Viasat ei suvatsenud seni midagi ametlikult pakkuda. Nüüd näikse konkurentsi surve juba talumatuks muutuvat, sellest ehk ka rõhud pressiteates, nagu „esimene digi-TV operaator“; „soodsam hind“ jms. Kahjuks ma ei saanud teada, palju Starman oma HD-valmidusega digiboksi täna küsib (kaabel-TV kliendile), kas endiselt üle 5000 krooni? Kui nii, siis on Viasati digiboks tõesti odavam. Starmani kodulehelt seda ei leia ja küsida ka ei saa (kuigi veebis on kirjas, et 1770 vastab 24h, siis meeshääl telefonis teatas kurva tõe, et tööpäev on läebi, aga nad salvestasid mu numbri ja… ajavad hommikul tagasi helistades mind ülesse.).

Mind aga ajendas pressiteadet lugedes kommentaari kirjutama hoopis mõte, et milline on üldse tasulise SAT-TV tulevik Eestis? Aastaid oli nende põhikliendiks inimene, kes elas linnade kaabelvõrkudest eemal, kuid tahtis siiski korralikku pilti ja paari lisakanalit telekasse. Nüüd on kogu Eesti digileviga kaetud ning see hõlpturg on ära kukkunud. Kas neil mõne aasta pärast (kui praegused siduvad lepingud lõppevad) üldse jagub piisavalt kliente, et turul opereerida ja Eesti kasutajale midagi pakkuda? Lokaliseeritud programmi ma mõtlen – subtiitreid, telekava, uusi teenuseid.

Kui natuke mõtiskleda, siis pilt võiks Viasati poolt vaadates olla üsna nukker. Konkurentidel on sama või parem kanalivalik (satelliidile uue kanali lisamine on tunduvalt tülikam ja kulukam kui lihtsalt Levira uksest sissejalutamine), lokaliseeritud teenuseid tunduvalt rohkem (suurfirmas on keeruline asju ajada) ja oh häda, klientide tehniline teadlikkus ka tõusuteel.

Olles ise ka üks õnnelikest, kel vanast ajast Viasati komplekt olemas, soovitan siinkohal sellele hea rakenduse – keerake SAT-antenn vabu kanaleid püüdma (Euronews, BBC World, Pro 7, RTL 1, RTL 2, MTV jt) ja saatke vaatajakaart koos lepingust loobumise avaldusega Viasati tagasi (väga üksikasjaliku õpetuse leiate Arvutikasutaja 2008. aasta aprilli numbrist; kes vähegi asjaga kursis, saab kõik vajaliku veebist http://www.satlex.de/en/azel_calc.html). Aga kuidas ma siis Eesti kanaleid näen? Tasuta digilevi kaudu! Kõige odavam digi-TV arvutikaart, mida julgen soovitada, maksab vaid 700 krooni (Fujitu-Siemensi sildiga AverMedia). Selle raha eest saate salvestava digiboksi (ehk arvuti) ja mõne kodumaise kanali rohkemgi, kui Viasat pakub (ETV2 näiteks). Eraldiseisvate digibokside hinnad (tasuta kanalite vaatamiseks) jäävad 1200-1500 krooni vahele, Tehnikamaailm tegi nendest aprillinumbris hea ülevaate. Investeering tasub ennast ära vähem kui aastaga.