Tallinn Mobile 3G tõmbab endale ise vee peale

Varem Bravocomi kaubamärgi all tuntud firma muutis turundusnime ja pakub sideteenuseid nüüdset Tallinn Mobile 3G nime all. Kuna nimemuutus märgib ka põhiteenuste valmimist ja aktiivse müügitegevuse algust, on paslik vaadata, mida siis pakutakse. Mulle isiklikult on tulemust uurida seda võrra huvitavam, et just Bravocom oli see firma, kellega koos pidi tänaseks kadunud Kalev Meedia (kus töötasin ka mina Arvutikasutaja toimetajana) turu vallutama. Kalev Meedia pidi pakkuma sisu, Bravocom selle tarbijale jõudmiseks tehnilised vahendid. Kahjuks või õnneks jäi see projekt (ning kaubamärk Kalev Mobile) tulemata.

Küll aga on meil nüüd olemas neljas 3.5G HSDP tehnoloogial põhinev andmesidevõrk. Firma hinnakirjast leiab veel viited WiMAXi lahendustele ja ADSL2+ tehnoloogial tuginevatele sideteenustele. Eri sidelahendusi ja teenuspakette on firma kodulehel toodud küll lausa kümneid, aga… valida pole siit küll mitte kui midagi. Erakliendile mahupiiranguga paketid hinnaga 400 kuni 1000 krooni kuus, kusjuures ka selle 1000 kroonise kuumakse eest saab vaid 2 Mbit/s allalaadimiskiirust ja 1 Mbit/s üleslaadimiskiirust? Aga kuidas mõista mahupiiranguteta pakette, millest parim pakub 1 Mbit/s ja 256 kbit/s üleslaadimist 503 krooni eesti kuus? Erakliendina pole mul siit midagi valida. Seda enam, et kiire statistika oma ruuterist selgitas, et minu keskmine kuu allalaadimise maht on 15-20GB. Ja ma ei sikuta filme ega mingeid suuri faile. Sirvin veebi, saadan meile, räägin Ventrilo või Skype vahendusel sõpradega, vahel vaatan youtube videosid.

Heakene küll, ju on tegu 3,5G lahendusega. Aga halloo, klientidel on peagi täiesti ükskõik, millise tehnilise lahendusega talle internet koju tuleb. Tema valib vaid kiiruse, saadavuse ja hinnaarvestuse alusel. Ja Tallinnas ning teistes suurlinnades on kaablivõrgul põhinevaid alternatiive jalaga segada.

Hinnakirja koostamisel võetakse tavaliselt aluseks kaks tegurit – teenuse omahind üheltpoolt ja teisalt turuolukord. Uuel tulijal peab olema midagi, mida teistel pole. Soovitatavalt tehnoloogiline eelis, sest nii saab küsida suuremaid teenustasusid. Kui seda pole, peaks lööma hinna või teenindusega. Aga mida teeb Tallinn Mobile 3G? Uurides ka ärikliendi hinnakirju ma lihtsalt ei mõista. Miks peaks keegi neid valima? Ajal, kui turuliidrid võistlevad ja kaklevad linnades 100 Mbit/s kiirustega ja kuni 10 Mbit/s on muutumas standardiks alla 500 kroonise kuumaksega, siis tuleb turule uus tegija üleeilsete kiiruste ja ratsa-rikkaks unistuste ajast pärineva hinnapoliitikaga?

Tallinn Mobile 3G firma ProGroup Holding OÜ omanikeringi kuuluvad Marcel Vichmann, Oliver Kruuda, Peep Põldsamm, Jaanus Kikas. Äripäeva andmetel peitub suurim osanik – ligi veerand firmast – peitub Danske Banki kliendikonto taga. Poisid, ma saan aru, et investeering oli suur ja plaanid ilusad, aga nii edasi minnes jääta üldse rahast ilma. Ülemiste järv kummitab päris lähedalt, praegu näikse küll, et selle vanake on kogu projektile vett peale laskmas.
Tallinn Mobile 3G logo
Ametlik pressiteade oli järgmine:
Bravocomi kaubamärki omav ProGroup Holding OÜ on otsustanud muuta kaubamärki ning koondas kogu tegevuse uue kaubamärgi „Tallinn Mobile 3G“ alla.

Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte teinud läbi palju muudatusi – Bravocomi ja Zorro kaubamärgi alt mobiiliteenuseid pakkuvast firmast on saanud tänaseks sideoperaator, mis pakub kompleksseid täisteenuslahendusi interneti, andmeside, lauatelefoni ning mobiilside valdkonnas. Oleme ajaga kaasas käinud, teinud mahukaid investeeringuid nii mobiilside tehnoloogiasse kui ka laiendanud internetiteenuste pakkumise võimalusi. Üheks viimaseks saavutuseks on täiesti uue, 3,5G tehnoloogial põhineva, mobiilivõrgu avamine Tallinnas käesoleva aasta suvel.

Lähtuvalt sellest, et ettevõte on muutnud oma sisu ja ka vormi, oleme otsustanud selguse ja lihtsuse huvides uuendada ka oma välisilmet, nime ja logo. Ühendamaks kõiki meie teenuseid ja andmaks edasi meie visiooni mobiilside ja mobiilse andmeside teenuste tulevikust oleme koondanud oma senised kaubamärgid, tooted ja teeninduse uue nime „Tallinn Mobile 3G“ kaubamärgi alla.

„Tallinn Mobile 3G“ ideena sündis juba palju aega enne seda, kui ta sai visuaalse ja sõnalise kuju. Alates hetkest, mil võtsime vastu otsuse hakata ehitama oma mobiilivõrku, sündis otsus, et rajame oma võrgu parimale võimalikule tehnilisele tasemele, mis meie käsutuses on. Mobiilside 3. põlvkonna tehniline platvorm võimaldab lisaks tavapärastele kõneteenustele kasutada palju muid teenuseid, mis osaliselt täna veel kasutuses polegi.

Uues kaubamärgis sisalduv sõna Tallinn viitab küll geograafiliselt ühele kindlale tegevuspiirkonnale, kuid sõna Tallinn meie nimes ei tähenda kaugeltki seda, et me oma teenuseid ei pakuks mujal Eestis. Internet ja mobiilside on juba täna vabad füüsilistest juhtmetest ja traatidest ning levivad kõikjal, kus on selleks vaid soovijaid. „Tallinn Mobile 3G“ teenuseid saab kasutada kõikjal Eestis ning täna võime juba öelda, et meie mobiiliteenuseid saab kasutada läbi meie rahvusvaheliste partnerite ka paljudes riikides väljaspoolt Eestit. Seega aga näitab meie teenuste mobiilsust ja seegi sõna sisaldub meie nimes.

Hea nimi ja hea kaubamärk läheb sageli kaugemale tema igapäevasest tõlgendusest. Tähtis on see, mida me suudame selle nime alt pakkuda ning kas ja kuidas klientide ootusi rahuldada ning ka ületada. See on kaugeltki olulisem ning selle poole me ka püüdleme. Meie eesmärk ei ole tõusta omas valdkonnas Eesti sideturu liidriks, vaid pakkuda teenuseid, mis tagaksid klientide rahulolu.

Nagu nimi, nii on muutunud ka meie mõningad kontaktandmed: uueks veebiaadressiks on http://www.tm3g.ee ja e-posti aadressiks info@tm3g.ee. Meie juriidiliseks nimeks jääb ProGroup Holding OÜ. Meie kaubamärgi füüsilised muudatused Bravocomist Tallinn Mobileks vältavad lähimad kuud.

Kiirem kui ADSL – mobiilne internet

Elisa teatas täna segasevõitu pressiteates, et nende 3,5G levialades on kasutusel nüüdsest uus tehnoloogia, mis võimaldab teoreetilist üleslaadimiskiirust kuni 5,7 Mbitti sekundis. Mõeldes sellele, et vaevalt teisedki kaua konkurendil puhata lasevad, siis tuleb tõdeda, et mobiilne internet on justkui ADSL ühendustest mööda läinud – nii Elion kui Elisa pakuvad ADSL2+ ühendustele maksimaalset üleslaadimiskiirust 1 Mbit/s (Elioni Kodulahendus, Elisa Kodu Internet 5 ja 15).

Rõhu üleslaadimise kiirusele seepärast, et just see määrab lähiajal interneti kasutatavuse. Üha rohkem tarbitakse netis inimeste enda poolt loodud materjali, olu siis fotoalbumid, koduvideod või ajaveebid ning kõik see informatsioon peab koduarvutist kuidagi välja pääsema. Kui aga üleslaadimiskiirus on väike, siis kiilub mõne foto saatmine kinni ka kogu muu netiliikluse. Kui veel kõrvale panna tõusev trend, et inimesed oma koduarvutist (või spetsiaalsest võrgukettaga seadmest) lubavad tuttavatel nende fotosid vaadata või paigaldavad kodudesse valvekaamera, mille pilti saab ka töö juurest jälgida, siis… Mina vahetaks hea meelega mõned megad allalaadimiskiirust suurema üleslaadimiskiiruse vastu.

Tõele au andes oli mobiilse interneti kiirus juba varem napilt 1 Mbit/s suurem, sama tehnoloogia varasem versioon, mida on täna näiteks EMT-s kasutusel, võimaldab teoreetiliselt kuni 1,46 Mbits/s allalaadimiskiirust. Kuid et teooria ja praktika pahatihti erinevad, siis võib alles nüüd kindlalt ülaltoodut väita – on küll kiirem.

Veelgi Elisa pressiteadet täpsustades ei võtnud nad kasutusele mitte uue tehnoloogia, vaid olemasoleva tehnoloogia uue versiooni. Jutt käib 3,5G võrkude HSUPA tehnoloogiast, mida kasutavad teisedki, ent vaid Elisa on rakendanud täna selle kuuendat versiooni (category 6). Seda fakti, mis on pressiteatest välja jäätud, on oluline teada ka seepärast, et Elisa lubatud kiiruseid saate kätte vaid ja ainuüksi nende mobiiltelefonide või teiste seadmetega, mis toetavad category 6 HSUPA tehnoloogiat. Pelgalt HSUPA märkest ei piisa – valdav enamus HSUPA märkega seadmeid jätab teie maksimumiks 1,46 Mbit/s (jutt käib allalaadimiskiirusest endiselt).

Nende ametlik (lühendatud) pressiteade oli järgmine: „Eesti suurima 3,5G levialaga täissideoperaator Elisa võttis esimesena Eestis oma 3,5G võrgus kasutusele veelgi kiiremad mobiilse andmeside standardid, pakkudes allalaadimiskiiruseks kuni 14,4 megabitti sekundis ja üleslaadimiskiiruseks kuni 5,7megabitti sekundis.

„Elisa lansseeris esimesena Eestis 3,5G levialas kiire mobiilse andmeside edasiarendused, mis tähendab M-Interneti kasutajale täiesti uut taset,“ ütles Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu. „Tegemist on hea uudisega blogijatele, sisu loojatele ja mobiilse kontori kasutajatele, kelle jaoks on oluline andmete kiire üleslaadimine. Suuremahuliste pildifailide üleslaadimine Nagisse või videoklippide saatmine Youtube´i on muutunud kasutajate jaoks meeldivalt kiireks ja senisest mugavamaks. Mobiilne kontoritöö on aga nüüdsest võrreldav kiire püsiinterneti abil saadava kasutajakogemusega.“

Elisa pakutav uus üleslaadimise kiiruse standard HSUPA 5,7Mbps on senisest kolm korda kiirem, mis tagab lõppkasutajatele kättesaadavaks kiiruseks kuni 3 Mbps. Uus allalaadimise kiiruse standard HSDPA 14,4 Mbps on senisest kaks korda kiirem, tagades keskmiseks lõppkasutajale kättesaadavaks kiiruseks kuni 10 Mbps. „Selline kiirus tundus veel küllaltki hiljuti kui mobiilioperaatorid pakkusid vaid veerandmegast M-Internetti täieliku utoopiana,“ märkis Andrus Hiiepuu, lisades, et lõppkasutajale kättesaadavad kiirused sõltuvad ennekõike kasutatava M-Interneti modemi omadustest ja toetatavatest kiirustest.

Elisa baas- ja raadiovõrkude valdkonna juhi Andrus Kaarelsoni sõnul saavad lähiaastad olema M-Interneti kiiruste osas murrangulised, kuna veel sel aastal ulatuvad lõppkasutajaseadmete toetatavad kiirused kuni 21 megabitini sekundis ning järgnevatel aastatel peaks see kahekordistuma.“

Norby pani Eestis pillid kotti

Eelmisel nädalal tuli uudis, mis jäi suures meedias tähelepanuta – Norby Telecom müüs oma võrguteenuseid pakkuvad äriüksused Eestis Linxtelecomile maha. Kuigi Norby kliente oli vaid umbes 700, kes pealegi märkavad tõenäoliselt vaid uut nime igakuisel arvel, siis märgina omab tehing suuremat tähendust – väiksemad kaovad; Eesti ettevõte müüb, välismaine korporatsioon ostab.

Norby saavutas (vähemal minu silmis) laiema tuntuse olles üks esimesi, kes hakkas WiMAX raadiosidetehnoloogial netiühendusi pakkuma. Just sellel tehnoloogial pidi peagi internet suurel kiirusel igasse metsatallu vuhisema, vaja vaid üks mast 70 km kohta püsti panna. Lisaks oli algusaegadel tegu ka väga pressisõbraliku firmaga, kes rääkis hea meelega nii oma plaanidest kui tutvustas tehnoloogiat. Suurte plaanide osaks oli ka Microlinkilt Metroo fiiberühenduste ost (mille väljaehitamise au omistab Linxtelecom oma pressiteates ekslikult ainuüksi Norbile). Kahjuks jäid Norby Telecomi suured plaanid WiMAXi arenduses toppama, loodetud edu ja suurt kliendihulka ei toonud ka koostöö Viasatiga.

Sündmuse kohta saatis firma välja järgneva ametliku pressiteate: „Telekommunikatsiooniettevõtted Linxtelecom ja Norby Telecom allkirjastasid ostu-müügilepingu, mille kohaselt Linxtelecom omandas käitistena Norby Telecomi andmesideteenuste ja IP-kõneside (VoIP) äriüksused.

Erki Urva, Linxtelecomi Baltikumi juht: “Linxtelecomi strateegiaks on areng nii läbi orgaanilise kasvu kui ka läbi valikuliste ettevõtete omandamise. Norby Telecomi äriüksused pakkusid meile huvi just seetõttu, et nad võimaldavad paremini teenindada meie sihtklientuuri – nõudlikke ärikliente ning lisaks laiendavad nad märkimisväärselt ka Linxtelecom Estonia tegevusgeograafiat. ”

Kahe ettevõtte tegevuste ja meeskondade ühendamine annab märkimisväärset sünergilist efekti. Norby Telecomi klientidele peaks see tehing pakkuma täiendavat kindlustunnet, ütleb Erki Urva tõdedes, et nad saavad osa nii Linxtelecomi rahvusvahelise võrgu võimalustest kui ka 24h klienditoe eelistest.

Kahe ettevõtte esindajate poolt allkirjastatud lepingu kohaselt lähevad kõik lepingu objektideks olnud andmeside ja kõneside äriüksustega seotud operatsioonid Linxtelecomile üle seisuga 1. juuni – see puudutab nii äriliinide tehnilist poolt, kliendibaasi kui ka inimressursse. Seega hoolitseb omandatud äriliinide jätkusuutlikkuse eest juba täna Linxtelecom.

Ostetud äriüksuste koosseisu kuuluvad enam kui 700 kliendi kliendilepingud, laiaulatuslik valguskaablivõrk Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Paides ja Narvas, lepingud töötajate ning äripartneritega. Samas kavatseb Linxtelecom soetatud võrgu uuendamisesse investeerida lähiaegadel miljoneid kroone.

Linxtelecom on rahvusvaheline telekommunikatsiooniettevõte peakorteriga Amsterdamis ja esindustega Ida-Euroopas ja Venemaal. Ettevõtte esindused asuvad Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal, Ukrainas, Gruusias ja Hollandis. Linxtelecomile kuuluvad suure võimsusega veealused fiiberoptilised sidekaablid Tallinnast Helsingisse ja Stockholmi, mille kaudu toimub üle poole Eesti andmeside välisliiklusest. Tallinnas paikneb ka modernne juhtimiskeskus, milles toimub kogu Linxtelecomi rahvusvahelise võrgu haldus. Kvaliteetsete andmesideteenuste pakkujana on Linxtelecom Estonia partneriteks ja klientideks nii Eesti suuremad telekommunikatsioonifirmad kui ka erinevate ärivaldkondade ettevõtted.

Katsetused veebis

Uued ja huvitavad ideed, kuhu suunas võiks veeb lähiaastatel areneda, on ikka huvitavad. Mäletate veel Microsofti eksperimentaalset otsingusüsteemi MS Dewey, kus seksikas näitleja ekraanil aitas otsinguid läbi viia? See läks küll kahjuks paar kuud tagasi kinni. Või veel praegugi töötavat Tafitit? Mõlemad on/olid katsetused teha midagi uut moodi.

Teha midagi uut (ja loodetavasti avastada sealjuures järgmine kullaauk) loodab ka Skype müügirahadega tuntust kogunud ja loodud investeerimisfirma Ambient Sound. Nimelt pakuvad nad uudisteportaali, mis otsib sulle sobivad uudised välja sinu nime alusel – tipid alustuseks sisse oma nime ning seejärel kuvab portal sulle olulised uudised. Kõlab lahedalt? Tjah.. eks proovige ise – dailyperfect.com. Kui mitte midagi muud, siis lõbus veerandtunnine ajaviide oma tuttavate nimesid sisse tippides on garanteeritud.

Ametlik pressiteade oli järgmine: “Investeerimisfirma Ambient Sound Investments inkubaatoriettevõte DailyPerfect käivitas avaliku beetaversiooni veebilehest, mis pakub kasutajale välja teda huvitavaid uudiseid. DailyPerfect. com põhineb uudsel personaliseeritud sisusoovitustehnoloogial, mis ennustab lugeja varasema veebikasutuse põhjal, millised uudised talle huvi võiksid pakkuda.

“See, et teeme enamiku eeltööst kasutaja eest ära, on oluline uuendus ja eelis võrreldes keskkondadega, kus inimene peab lähtuma toimetaja tehtud valikutest või kulutama aega profiilide, filtrite ja eelistuste seadistamisele,” lausus DailyPerfecti tegevjuht Louis Kanganis.

DailyPerfecti väljatöötatud sisusoovitustehnoloogia kogub inimese “digitaalse jalajälje” põhjal avalikult internetis kasutajaga seotud infot, mille järgi ennustab ja pakub välja ka kasutajale huvipakkuvad uudised. Selleks tuleb kasutajal sisestada dailyperfect.com uudistesaidil lihtsalt oma nimi. Kasutajal on võimalik pakutud eelistusi muuta ja uudiseid ka teemade järgi tellida. Teatud tundlikud teemad on vaikimisi blokeeritud, näiteks täiskasvanutele mõeldud veebilehtede külastamisel põhinev info. “

Optika koju

Möödunud nädalad tõid kiire Interneti huvilistele kaks olulist uudist. Esmalt algatasid Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin (Internetiühenduse arendamise projekt EstWin) ning teiseks alustas Elion Lasnamäel, Priisles hüperkiire interneti pilootprojektiga (loe siit).
Kalev Reiljan tutvustab ajakirjanikele võrguehitusplaane.
EstWin projekti olemuse võtab hästi kokku lause algsest pressiteatest: „Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.

See 6640 kilomeetrit täiendavat optilist kaablit (Eestis on praegu maas ~5000 kilomeetrit) aitab leevendada olukorda, kus kaine majanduslik arvestus jääb netiühenduste arendamisele jalgu. Jutt käib eelkõige maapiirkondadest, kuhu ükski firma pole teenusepakkumisest huvitatud, sest vajaminevad investeeringud on väga suured. Kui aga riik veab „jämeda“ kaabli külla kohale, leidub kindlasti mõni ettevõtja, kes on nõus sealt edasi kodudesse võrguühenduse viia. Ehk saab nii mõnigi küla digitelefonid ja kiirema netiühenduse.

Näite või katsetuse võimalikust „teisest etapist“ viis Elion läbi Lasnamäel Priisles. Elioni Tehnoloogiadirektori Kalev reiljani sõnul valiti Priisle välja kolmel põhjusel. Esiteks vajas olemasolev võrgujaam seal nagunii väljavahetamist, teiseks on tegu Lasnamäega, kus asustustihedus kõrge ning kolmandaks on tegu piirkonnaga, kus Elioni kliente pole just palju ning firma loodab projektiga oma positsiooni parandada.

Sisuliselt vahetati kolme paneelmaja igas korteris vaskkaabel optilise kaabli vastu välja. See võimaldab teoreetiliselt pakkuda firmal pea piiramatut Inteneti ühenduskiirust (täna kuni 1 Gbit/s), kuid et firma täna sellise kiirusega pakette klientidele ei paku, siis reaalselt ei muutunud suurt midagi. Kõlava nimega projekti varjutas hoopis osade inimeste pahameel uute seadmete üle nende koridoris. Sest kui varem võis ADSL-modemi ühendada suvalise telefonipistikuga korteris, siis nüüd lõppes optiline kaabel vastava modemiga ukse kõrval koridoris ära (kus paljudel polnud voolupistikutki), ning kuidas sealt juhtmed viisakalt edasi viia, on juba igaühe enda mure. Võimalik mõtlemiskoht tänasele koduremontijale, kas pole (v.t ka eelmist postitust „Kodune kaablivedu“).