Kaks ühes – ETV ainult koos ETV2-ga

Täna tuli pressiteade, et Viasat ja Eesti Rahvusringhääling on jõudnud kokkuleppele ETV2 edastamise osas sat-TV vahendusel. Alates tänasest (täpsustatud, esialgses pressiteates oli 1. veebruar kuupäevaks, hetkel 14. kanal nimekirjas) lisandub Viasati pakettidesse telekanal ETV2. Pressiteates on mõlemad osapooled väga sõbralikud, üks kiidab teist hea ja kaugele vaatava investeeringu ja teine esimest hea kanali eest, mis laseb varasemat käteväänamist arvesse võttes eeldada, kes kummale järgi andis.

Nimelt ähvardas ERR veel sügisel Viasati ilma ETV kanalitta jätta, sest viimane ei edasta nende teist, ETV2 kanalit. Viasat pareeris omakorda suure investeeringuvajadusega ning lükkas palli ERR-i kapsaaeda – too ei tahvat midagi maksta. Võib vaid arvata, millised olid läbirääkimised ja kas meedia kaudu esitatud bluffist neis ka kummalgi kasu oli, sest ETV kanalita Viasat ju jääda siiski ei saanud ning leping oleks lõppenud juba selle aastaga. 2008. aastal tehtud uuringu andmetel on Viasatil 9% turuosa Eestis, aga vaadates analoogtelevisiooni lõpu lähenemise ettevalmistusi, investeeringuid ja reklaamikampaaniaid, ei imestaks, kui see on neil tänaseks juba kasvanud.

Ametlik pressiteade oli järgmine:
“Täna, 7. detsembril sõlmisid Viasat ja Eesti Rahvusringhääling (ERR) kokkuleppe, mille kohaselt lisandub täna Viasati pakettidesse üle-eestiline telekanal ETV2.

ETV2 lisandumist pakettidesse on oodatud pikka aega. „Kuna uue kanali lisamine satelliidile on kulukas, sõltus meie otsus sellest, kui hästi vaatajad kanali vastu võtavad ja millised on kanali pikemaajalised plaanid,“ ütles Viasat Eesti turundusjuht Pavel Maskaljun ning lisas, et ETV2 on tänaseks ennast tõestanud hea ja kvaliteetse kanalina. “Usume, et kanali lisamine rõõmustab paljusid Viasati praeguseid ja tulevasi kliente,“ rääkis ta. Samuti näevad kõik Viasati kliendid ka edaspidi ERR põhikanali ETV programmi.

Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa leiab, et Viasat on teinud väga mõistliku ja perspektiivitundega otsuse. „Ma tõesti kiidan Viasati inimesi, kes tänastest rasketest majandusoludest hoolimata tegid kuluka otsuse ja lisasid ETV2 oma põhipaketti. Julgen ka arvata, et televaatajad võtavad selle otsuse vastu suure rahuloluga,“ ütles Allikmaa ning lisas, et Rahvusringhääling teeb omalt poolt kõik selleks, et koos majandusolude paranemisega areneks ka ETV2 programm.

ERR avas ETV2 testkanali 2008. aasta Pekingi olümpiamängude eel. Täisprogrammiga alustati 2009. aasta alguses. ETV sõsarkanali ETV2-e programmi põhirõhk on laste- ja noortesaadetel, venekeelsetel saadetel ning varasematel aastatel valminud kvaliteetsaadete kordustel.

Leping ETV2 programmi edastamiseks on sõlmitud kolme aasta peale ning kanal lisatakse kõikidesse Viasati pakettidesse. Uus kanal on hõlpsasti leitav – Viasati digi-TV klientidel tuleb selleks teha oma teleritele automaathäälestus.

Lisaks eestikeelsetele kanalitele ETV, Kanal2, TV3, TV6, Kanal 11 ja Viasat Sport Baltic on digi-tv operaatori paketis eestikeelsete subtiitritega varustatud mitmeid mängu- ja dokumentaalfilmikanaleid.

Viasat kuulub Euroopa suuruselt teise geograafilise leviulatusega meelelahutusmeedia gruppi Modern Times Group (MTG). Viasat Broadcasting on suurim tasuta telekanalite ja tasulise satelliit-digitelevisiooni operaator Skandinaavias ja Baltimaades. Lisaks tegutseb Viasat Tsehhis, Ungaris, Venemaal, Sloveenias ja Balkanimaades. Viasati kanaleid edastatakse kokku 100 miljonile vaatajale 24 riigis. MTG on enamusosanik Venemaa suurimas iseseisvas televõrgus (CTC Media –NASDAQ: CTCM) ja juhtiv kommertsraadiote operaator Põhja- ja Baltimaades. ModernTimes Group MTG AB A ja B aktsiad on noteeritud OMX Nordic Exchange Large Cap nimekirjas (MTGA´ ja MTGB´).”

Kaameratega kütusehindade vastu

Laupäeva möödasaatmiseks on erinevaid viise. Võib magada, sügada koera kõrva tagant, olla niisama mõttetu ja puhata või… avastada ennast elektriposti otsas kõlkumast. Pärast teist tundi novembrikuu värskendavates tuuleiilides pidin isegi imestama, et kuidas ma ometi siia sattusin 🙂
Valvekaamerat paigaldamas
Vanarahvas ütleks, et kui liiga palju lobised, siis omad vitsad peksavad. Minu puhul sai “saatuslikuks” rida IP-kaamerate teemalisi artikleid ja oma sügav huvi toredate tehnikasaavutuste vastu. Ja nii juhtuski, et kui sõber küsis esmalt lihtsalt konsultatsiooni, kuidas ta saaks oma suvekodu ehitusel kaameratega silma peal hoida, siis lõpuks arenes pelgalt konsultatsioonist välja täiemahuline tööprojekt. Ei, mitte valesti mõista, tegelikult mulle kõik väga meeldis. Vahel on väga kasulik ka praktilisi kogemusi värskendada, muidu on oht pelgalt teoreetikuks ja eluvõõraks jääda. Postiotsas kõlkudes pani lihtsalt situatsioon muigama ja mõtlesin seda siingi teistega jagada.

Kuidas siis kaameratega kütusehindade vastu sõditakse? Värk lihtne. Kujutage ette, et hakkate ehitama või renoveerima suvekodu. Enamgi veel, mitte ei ehita ise, vaid lasete ehitada. Aga et suvekodu ja “päriskodu” vahele peab jääma erinevate segavate faktorite koosmõju välistamiseks jääma vähemalt 50 km (mõnede arvates rohkemgi), siis iga õhtu (või iga nädal) ise kohalesõitmine oleks märkimisväärne kütuse- ja ajakulu. Lahenduseks on paigaldada IP-kaamerad, millega saab rahulikult kodust või kontorist palgatud ehitusmeestel silma peal hoida. NB! Ehitajaid tasub oma ideest teavitada enne lepingu sõlmimist 😉

Kõnealune projekt sai väga korralik. Kuna õnneks igat krooni lugema ei pidanud, siis võis kasutada professionaalset tehnikat. Ja ega vähemaga hakkama polekski saanud, sest olud olid rasked. Vaja salvestada ehitusfirmaga võimalike vaidluste tarbeks kogu ehitusprotsess (4-5 kuud, enamus sellest pimedal ajal), võimaldada üle Interneti jälgimist ja kõik seadmed peavad vastu pidama välioludes. Ja mitte ainult ilmastikule vaid ka võimalike pikanäpumeeste mõistes. Sest kes garanteerib, et varas huvitub põrandalaudadest, kui samas kõrval on mitmete tuhandete eest IT tehnikat?

Nii saigi paigaldatud AXIS 221 kaamera välikorpuses elektriposti otsa, selle kohale liikumisanduriga varustatud lisaprožektor. Teine, veelgi parem kaamera, mida saab kaugjuhtimisega liigutada, AXIS 215PTZ-E niipalju kõrvale, et pakkuda teist vaatenurka. Samas näevad ja valvad kaamerad üksteist. Kinnituspoltidelt on kandid maha käiatud, kogu süsteem saab toite PoE tehnoloogiaga üle võrgukaablite, keskus omakorda UPS-iga varustatud. Internetiühendus tuleb Elioni WiMAX lahendusega 20 meetrise masti otsast. Kõik juhtmed saavad kokku ühes kindlalt suletavas, aga täiesti kütteta kõrvalhoone seina külge polditud seadmekapis. Seal omakorda väga võimalusterohke Frit!box 7270 ruuter ja Synology DS209+II server, mis oskab kaamerate pilti salvestada ja üle võrgu nähtavaks teha. Infapunakahur ja üht-teist nipet-näpet veel mujalgi. Projekti maksumuseks kujunes küll päris kopsakas ~50 000 krooni (millest enamuse moodustas kaamerate hind), aga arvestades, et nii server, ruuter kui kogu võrgulahendus läheb seal kohapeal hiljemgi aktiivselt ja teisteski funktsioonides kasutusse, polegi ehk summa nii suur. Südamerahu, võimalus pidevalt ehitusel silma peal hoida ja kokkuhoitud kütuseliitrid pealekauba.

Tallinn Mobile 3G tõmbab endale ise vee peale

Varem Bravocomi kaubamärgi all tuntud firma muutis turundusnime ja pakub sideteenuseid nüüdset Tallinn Mobile 3G nime all. Kuna nimemuutus märgib ka põhiteenuste valmimist ja aktiivse müügitegevuse algust, on paslik vaadata, mida siis pakutakse. Mulle isiklikult on tulemust uurida seda võrra huvitavam, et just Bravocom oli see firma, kellega koos pidi tänaseks kadunud Kalev Meedia (kus töötasin ka mina Arvutikasutaja toimetajana) turu vallutama. Kalev Meedia pidi pakkuma sisu, Bravocom selle tarbijale jõudmiseks tehnilised vahendid. Kahjuks või õnneks jäi see projekt (ning kaubamärk Kalev Mobile) tulemata.

Küll aga on meil nüüd olemas neljas 3.5G HSDP tehnoloogial põhinev andmesidevõrk. Firma hinnakirjast leiab veel viited WiMAXi lahendustele ja ADSL2+ tehnoloogial tuginevatele sideteenustele. Eri sidelahendusi ja teenuspakette on firma kodulehel toodud küll lausa kümneid, aga… valida pole siit küll mitte kui midagi. Erakliendile mahupiiranguga paketid hinnaga 400 kuni 1000 krooni kuus, kusjuures ka selle 1000 kroonise kuumakse eest saab vaid 2 Mbit/s allalaadimiskiirust ja 1 Mbit/s üleslaadimiskiirust? Aga kuidas mõista mahupiiranguteta pakette, millest parim pakub 1 Mbit/s ja 256 kbit/s üleslaadimist 503 krooni eesti kuus? Erakliendina pole mul siit midagi valida. Seda enam, et kiire statistika oma ruuterist selgitas, et minu keskmine kuu allalaadimise maht on 15-20GB. Ja ma ei sikuta filme ega mingeid suuri faile. Sirvin veebi, saadan meile, räägin Ventrilo või Skype vahendusel sõpradega, vahel vaatan youtube videosid.

Heakene küll, ju on tegu 3,5G lahendusega. Aga halloo, klientidel on peagi täiesti ükskõik, millise tehnilise lahendusega talle internet koju tuleb. Tema valib vaid kiiruse, saadavuse ja hinnaarvestuse alusel. Ja Tallinnas ning teistes suurlinnades on kaablivõrgul põhinevaid alternatiive jalaga segada.

Hinnakirja koostamisel võetakse tavaliselt aluseks kaks tegurit – teenuse omahind üheltpoolt ja teisalt turuolukord. Uuel tulijal peab olema midagi, mida teistel pole. Soovitatavalt tehnoloogiline eelis, sest nii saab küsida suuremaid teenustasusid. Kui seda pole, peaks lööma hinna või teenindusega. Aga mida teeb Tallinn Mobile 3G? Uurides ka ärikliendi hinnakirju ma lihtsalt ei mõista. Miks peaks keegi neid valima? Ajal, kui turuliidrid võistlevad ja kaklevad linnades 100 Mbit/s kiirustega ja kuni 10 Mbit/s on muutumas standardiks alla 500 kroonise kuumaksega, siis tuleb turule uus tegija üleeilsete kiiruste ja ratsa-rikkaks unistuste ajast pärineva hinnapoliitikaga?

Tallinn Mobile 3G firma ProGroup Holding OÜ omanikeringi kuuluvad Marcel Vichmann, Oliver Kruuda, Peep Põldsamm, Jaanus Kikas. Äripäeva andmetel peitub suurim osanik – ligi veerand firmast – peitub Danske Banki kliendikonto taga. Poisid, ma saan aru, et investeering oli suur ja plaanid ilusad, aga nii edasi minnes jääta üldse rahast ilma. Ülemiste järv kummitab päris lähedalt, praegu näikse küll, et selle vanake on kogu projektile vett peale laskmas.
Tallinn Mobile 3G logo
Ametlik pressiteade oli järgmine:
Bravocomi kaubamärki omav ProGroup Holding OÜ on otsustanud muuta kaubamärki ning koondas kogu tegevuse uue kaubamärgi „Tallinn Mobile 3G“ alla.

Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte teinud läbi palju muudatusi – Bravocomi ja Zorro kaubamärgi alt mobiiliteenuseid pakkuvast firmast on saanud tänaseks sideoperaator, mis pakub kompleksseid täisteenuslahendusi interneti, andmeside, lauatelefoni ning mobiilside valdkonnas. Oleme ajaga kaasas käinud, teinud mahukaid investeeringuid nii mobiilside tehnoloogiasse kui ka laiendanud internetiteenuste pakkumise võimalusi. Üheks viimaseks saavutuseks on täiesti uue, 3,5G tehnoloogial põhineva, mobiilivõrgu avamine Tallinnas käesoleva aasta suvel.

Lähtuvalt sellest, et ettevõte on muutnud oma sisu ja ka vormi, oleme otsustanud selguse ja lihtsuse huvides uuendada ka oma välisilmet, nime ja logo. Ühendamaks kõiki meie teenuseid ja andmaks edasi meie visiooni mobiilside ja mobiilse andmeside teenuste tulevikust oleme koondanud oma senised kaubamärgid, tooted ja teeninduse uue nime „Tallinn Mobile 3G“ kaubamärgi alla.

„Tallinn Mobile 3G“ ideena sündis juba palju aega enne seda, kui ta sai visuaalse ja sõnalise kuju. Alates hetkest, mil võtsime vastu otsuse hakata ehitama oma mobiilivõrku, sündis otsus, et rajame oma võrgu parimale võimalikule tehnilisele tasemele, mis meie käsutuses on. Mobiilside 3. põlvkonna tehniline platvorm võimaldab lisaks tavapärastele kõneteenustele kasutada palju muid teenuseid, mis osaliselt täna veel kasutuses polegi.

Uues kaubamärgis sisalduv sõna Tallinn viitab küll geograafiliselt ühele kindlale tegevuspiirkonnale, kuid sõna Tallinn meie nimes ei tähenda kaugeltki seda, et me oma teenuseid ei pakuks mujal Eestis. Internet ja mobiilside on juba täna vabad füüsilistest juhtmetest ja traatidest ning levivad kõikjal, kus on selleks vaid soovijaid. „Tallinn Mobile 3G“ teenuseid saab kasutada kõikjal Eestis ning täna võime juba öelda, et meie mobiiliteenuseid saab kasutada läbi meie rahvusvaheliste partnerite ka paljudes riikides väljaspoolt Eestit. Seega aga näitab meie teenuste mobiilsust ja seegi sõna sisaldub meie nimes.

Hea nimi ja hea kaubamärk läheb sageli kaugemale tema igapäevasest tõlgendusest. Tähtis on see, mida me suudame selle nime alt pakkuda ning kas ja kuidas klientide ootusi rahuldada ning ka ületada. See on kaugeltki olulisem ning selle poole me ka püüdleme. Meie eesmärk ei ole tõusta omas valdkonnas Eesti sideturu liidriks, vaid pakkuda teenuseid, mis tagaksid klientide rahulolu.

Nagu nimi, nii on muutunud ka meie mõningad kontaktandmed: uueks veebiaadressiks on http://www.tm3g.ee ja e-posti aadressiks info@tm3g.ee. Meie juriidiliseks nimeks jääb ProGroup Holding OÜ. Meie kaubamärgi füüsilised muudatused Bravocomist Tallinn Mobileks vältavad lähimad kuud.

USA küberkaitse ekspert Eestis

IT Kolledž andis teada, et järgmisel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 16:00 esineb IT Kolledži avalike loengute sarjas USA küberkaitse ekspert Larry Clinton loenguga teemal „Küberkaitse poliitika ja koordineerimine“. Keda huvitab teema või jänkide käsitlus asjast, minge ja kuulake!

Ettekanne on inglise keeles ja toimub IT Kolledži õppehoones Mustamäel, Raja 4C, ruum 314 (aula). Huvilistel palutakse registreerida e-posti (malle@itcollege.ee) või telefoni (6285 800) teel. Loengust toimub ka reaalajas videoülekanne, mida on võimalik jälgida IT Kolledži veebilehel http://www.itcollege.ee

Digipööre kogub tuure

Riik on väljastanud tänaseks üle 160 digilevi garantiimärki seadmetele, mis suudavad kindlasti ka aasta pärast telepilti edastada, kui analoogtelevisiooni saatja välja lülitatakse. Täielik nimekiri on toodud veebilehelt, kust torkab silma, et teleritootjatest on vaevunud seda kadalippu ette võtma seni vaid Sony, Sharp, Philips ja LG ning vanemate teleritega ühilduvust tagavaid digibokse on ametlikult sertifitseeritud vaid neli: Kaon Media (Zuumbox) KTF-S660HDCO, TopfieldTF7720HTCO, Jacobson’sT6 CX A ja StrongSRT 8010.

Avaldatud nimekiri tähendab seda, et enam pole mõtet osta uut telerit, millelt digilevi märk puudub. Isegi kui te täna ei plaani õhu kaudu levivat digitelevisiooni tarbida (sest olete liitunud näiteks Elioni IPTV, mõne kaabeltelevisiooni pakkumise või SAT-TVga), siis kes teab, millal tekib soov või vajadus teleri vaatamise eest enam mitte midagi maksta. Või näha mõnda kanalit, mida teie operaator ei paku (näiteks ETV2 on puudu Viasati valikutest, aga Eesti digilevis olemas).
NB! Nimekiri on lühem kui 160 nimetust seepärast, et eri diagonaalisuurusega telereid pole eraldi välja toodud.
Digilevi märk

Imestama paneb sertifitseeritud digibokside vähesus, sest müügil on küll tunduvalt rohkem eri mudeleid. Pealegi võib arvata, et enamik sajast tuhandest perest, kes täna veel analoogtelevisiooni vaatavad, ostavad pigem digiboksi kui uue teleri. Müsteeriumisse heidab valgust digitaaltelevisiooni ülemineku valitsuskomisjoni pressiesindaja: „Need neli digiboksi on praeguse seisuga märgi saanud, aga märgi taotlemine on pooleli juba uutel digiboksi mudelitel. Testimine Digilevi märgi saamiseks on üsna põhjalik ning protsess ise võtab aega paarist nädalast mõne kuuni olenevalt näiteks sellest, kas on vaja seadme tarkvara kohendada.“ Vajadus seadme tarkvara kohendada ongi tõenäoliselt komistuskiviks paljudele firmadele. Nimelt on ju Eesti võtnud kasutusele MPEG4 standardi sellise versiooni, mis pole üldlevinud isegi nende väheste tootjate seas, kes MPEG4 standardile vastavaid seadmeid toodavad. Ehk kui näiteks Prantsusmaalt mõni MPEG4 seade siia tuua, siis tõenäoliselt see küll töötab, aga Digilevi märki siiski ei saa, sest mõni nõutud punkt jääb puudu. Kindlasti kuuleb sellest veel edaspidigi.

Ametlik pressiteade teatas järgmist:
Üle 160 digiboksi ja teleri on saanud Eesti Digilevi märgi

Üheksa kuuga on rohkem kui 160 erinevat tüüpi digiboksi ja digitelerit saanud Eesti Digilevi ühilduvusmärgi, mis tagab seadme sobivuse Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast.

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul tuleks kauplusest digiboksi või digitelerit valides kindlasti eelistada Digilevi märgiga seadet. „Digilevi märk annab tänasele analoogtelevisiooni vaatajale kindluse, et soetatud seade sobib Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast,“ lausus Pihel.

Alates eelmise aasta detsembrist on Eesti digilevi võrgus tõrgeteta töötamise garantii antud neljale digiboksi mudelile: ZUUMboxi nime all tuntud Kaon Media seadmele ning firmade Topfield, Jacobson´s ja Strong digiboksidele. Digiboksi sisaldavatest digiteleritest on praeguseks Digilevi märgi saanud ühtekokku 159 telerimudelit Sharpilt, Sonylt, LG-lt ja Philipsilt. Pidevalt täienevat testitud seadmete nimekirja saab vaadata digilevi veebilehellt aadressil http://www.digilevi.ee/?kuidas=digiseadmed

Digilevi komisjoni juhi kinnitusel algavad odavamate digibokside hinnad 1000 kroonist, oluliselt on viimasel ajal langenud digitelerite hinnad. „Kallimad digiboksid pakuvad enamasti rohkem lisavõimalusi ja erinevaid ühendusviise teleriga ning suudavad edastada üliselge pildiga HDTV telekanaleid, kuid kodumaiste digikanalite vaatamiseks sobib hästi ka tavaresolutsiooni võimaldav odavam digiboks,“ selgitas ta. „Kvaliteetse 32-tollise ekraanidiagonaaliga digiteleri võib soetada juba vähem kui 6500 krooni eest, väiksemad telerid on oluliselt odavamad. Sisseehitatud digiboks ei tee enam tänapäeval telerit kallimaks, vaid on juba selle loomulik osa.“

Kõik Digilevi märgi saanud digiboksid ja digitelerid on läbinud põhjaliku testimise, vajadusel on tootjafirma teinud parandusi seadme tarkvaras. Digilevi märk seadmel tagab kodumaiste teleprogrammide häireteta vastuvõtu ning digi-tv lisavõimaluste korraliku toimimise. Isegi kui ilma Digilevi märgita seade toetab Eesti digilevi võrgus kasutatavat tehnoloogiat, ei pruugi testimata digiboks näidata korralikku pilti või ei tööta näiteks elektrooniline saatekava teleriekraanil või telepildi vaatamine laiekraani formaadis.

Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused. Kui analoogformaadis on eetris kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui tavaantenniga vaadatav analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. Lisainfot ja nõu digilevi kohta saab veebilehelt http://www.digilevi.ee või abitelefonilt 17101.